Tuderluga

Tuderluga
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae;
Selts	Kõrreliselaadsed Poales;
Sugukond	Loalised Juncaceae;
Perekond	Luga Juncus;
Liik	Tuderluga;
Binaarne nimetus
	Juncus gerardii; Loisel., 1856

Tuderluga (Juncus gerardii) on loaliste sugukonda loa perekonda kuuluv rohttaim.

Alamliigid ja levila[muuda | muuda lähteteksti]

2002. aastal eristati tuderloal kolm alamliiki:

Juncus gerardii gerardii peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Kesk-Aasias, Kanadas, USA põhjaosas ja Põhja-Aafrikas
Juncus gerardii atroluscus Põhja- ja Kirde-Euroopas
Juncus gerardii montanus Hispaanias ja Marokos.

Tuderluga eelistab kasvada soolasel pinnasel, näiteks rannaniitudel ja soolakutel. Eestis on tuderluga sage.

Välimus ja paljunemine[muuda | muuda lähteteksti]

Tuderluga kasvab 10–30 cm kõrgeks. Taime vars on püstine ja ruljas. Kattelehti on 6 ja need on mustjaspruunid. Tolmukaid on samuti 6 ja need on lühikesed. Kõige alumine kandeleht on lühem kui õisik.

Vili on munajas või piklik kupar, värvilt tumepruun, enamasti õiekattelehtede pikkune. Seemned on 0,6 mm pikad.

Taim võib levida tuule abil nagu kõik teisedki load. Lisaks sellele võivad taime nutid loomade karvkattesse kinni jääda ja loomad võivad neid sel moel levitada.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

5294 Tuderluga andmebaasis eElurikkus