Ahelaid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on laiust Väinameres; laeva kohta vaata artiklit Ahelaid (laev); saare kohta Rame lahe ja Ruilõpu vahel vaata artiklit Ahessäär.

Ahelaid. Vaade Muhust

Ahelaid on 25,7 hektari suurune laid Väinameres Hiiumaast kagus. Laid kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

1770 on Ahelaidu mainitud kui Ahaland, 1798 avaldatud Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" kandis laid nime Ahkilaid ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm nimetas seda 1855 Ahhe. [1]

Paul Ariste arvates on Ahelaid oma nime saanud haha järgi, kelle rahvapärane nimetus on saartel olnud ka ahk. Russwurm tuletas laiu nime soomekeelsest sõnast aho 'aas' või 'lagendik'.

Väga harva võib laiu kohta kohata ka nimetust Hakilaid.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Ahelaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58° 44′ N, 23° 8′ E.

Ahelaid asub Hiiumaast kagus. Sarve poolsaareni on 10,5 kilomeetrit ning Salinõmme poolsaareni 14 kilomeetrit. Tammiski nukist jääb ta 6,5 km põhja poole ning on seega Hiiumaa laidudest Muhu saarele kõige lähemal. Ahelaiu ja Muhu vahel asub Viinakari, millest lõunasse jääb laevatee.

Laiust põhja poole jääb kivine ja madal Aherahu. Läänes on Ankrurahu, kus kasvab mõni põõsas. Idas asub kivine Luigerahu. Kirdesse jäävad Kajakarahud – vaevu üle merepinna ulatuvad kivihunnikud.

Suurematest laidudest on lähemad kirdes asuv Kõverlaid, läänes asuv Hanerahu ja loodes asuv Kõrgelaid.

Laidelahe sihtkaitsevöönd

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Geoloogiliselt on Ahelaid üks osa jääajal liustikuserva pikemal peatumisel tekkinud servamoodustise kaarest (Palivere servamoodustise vööndist). Ahelaiu tuumiku moodustab otsamoreen.

Ahelaiu suurim kõrgus on 1,4 meetrit.

Laiu rannajoon on sopiline, rannajoone kogupikkus on 3,9 kilomeetrit. Laid tipneb edelas Suursäärega, mis on kaetud kadastiku ja omapäraste rändrahnudega. Kagus asub Hülgesäär, kõrgetest klibu- ja adruvallidest tekkinud keskelt madalam moodustis. Seal kasvab kadastik ja muud madalamad põõsad. Hülgesääre lähedal on mõned Ahelaiul harva esinevatest mändidest. Kirdes on Andrusesäär – kiviklibune, kadastiku ja pillirooga kaetud. Põhjas asub Sadamasäär, mis on ilmselt sobivaim sadamakoht paatidele.

Taimed[muuda | muuda lähteteksti]

Ahelaidu katavad valdavas osas kadastikud, 3 hektari ulatuses tihedalt võsastunud lehtmets ja 1 hektari ulatuses soostunud mets [2]. Suuremad puud on kased, mille kõrgus on keskmiselt 10–15 meetrit. Saare kaguosas kasvab ka mõni mänd. Rannikul on palju pilliroogu, eriti Hülge- ja Andrusesääre vahel.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Ahelaiul pesitseb igal aastal ligikaudu 45 linnuliiki, kokku on erinevaid haudelinnuliike registreeritud 60. Arvukaim pesitseja oli 2004. aastal kõrkja-roolind. Väga arvukad on veel pruunselg-põõsalind ning randtiir.

Ahelaiu läheduses paiknevad kared ning karid on viigerhüljeste lesilaks.

Talviti külastavad saart kährik ja rebane, kes kohati ka terveks aastaks saarele jäävad.

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Ahelaid kuulub 1971. aastast Hiiumaa laidude maastikukaitseala piiresse. Kaitseala kaitse-eeskirja järgi on inimeste viibimine laiul keelatud 14. veebruarist 1. novembrini. Sel ajavahemikul võib laiul viibida järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Laiul on puudunud inimasustus. Nii muhulased kui ka hiidlased on seal suviti heina teinud, sest 19. sajandi lõpus oli saartel suur maa- ja heinapuudus. Laid on võinud kasutuses olla ka karjamaana. Ahelaiul on asunud kalurite onn.

Ahelaid kultuuriloos[muuda | muuda lähteteksti]

Laiu nime kandis 1986 Riia laevatehases valminud laev Ahelaid, mis vedas Hiiumaa ja mandri vahel reisjaid 1999. aastani.

Viide[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Marja Kallasmaa: Hiiumaa kohanimed. Eesti Keele Sihtasutus. 2010.
  2. Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2019

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]