Eesti Tervisemuuseum

Eesti Tervisemuuseumi hoone Tallinna vanalinnas

Eesti Tervisemuuseum (kuni 2020. aasta novembrini Eesti Tervishoiu Muuseum) on Tallinnas aadressidel Lai tänav 28 ja 30 tegutsev muuseum.

See asutati 1921. aastal Tartus, likvideeriti 1950. aastatel ja avati uuesti 1980. aastal.

Muuseum kogub ja ühtlasi eksponeerib Eesti meditsiiniajaloo materjale, näiteks fotosid, trükiseid, instrumente.

Muuseumi püsinäitus "Avameelselt sinu kehast" valmis 2014. aastal. Püsinäitus annab mudelite, päris elundite ja paljude teiste eksponaatide abil üldpildi inimese anatoomiast ja füsioloogiast.

Ajalugu

Vanemuise tänav (Aia tänav) 46 Tartus, kus muuseum tegutses aastail 1924–1928 kahes toas

Muuseum asutati 1921. aastal Tartu Ülikooli arstkonna eestvõttel ja uksed avas see 1924 Tartus. 1928. aastal asutas muuseum oma osakonna ka Tallinnas; see avati 1932. 1950. aastatel muuseum likvideeriti. Muuseumi esialgne näitus oli avatud 1924–1928 Tartus Aia tänav 46 kahes toas. 1929. aastal koliti majja Pepleri tänav 32, kus muuseum tegutses 1948. aastani. 1928. aastal alustas tööd Eesti Tervishoiu Muuseumi Tallinna osakond, algul Vana-Pärnu maantee 19A, hiljem Kloostri-Kooli tänav 7.

Pepleri tänav 32 Tartus, kus muuseum tegutses aastail 1929–1948

Muuseum taasavati 31. jaanuaril 1980 Tallinna Meditsiinikooli juures Vabariikliku Sanitaarharidusmaja Tervishoiumuuseumi nime all. Muuseumi direktoriks sai samal aastal H.-R. Martinson, kes pidas seda ametit 2007. aastani. Muuseumi ekspositsioon "Elu ja tervis" oli valminud interaktiivsuse põhimõttel. Külastajad said ise tegutsedes õppida üht-teist anatoomia ja oma organismi kohta. Seda perioodi võib pidada ka muuseumi praeguse kuju eelkäijaks.

Muuseumi eesmärgiks oli saada terviseõpetuse keskuseks, kus jagatakse teadmisi tervislikust eluviisist ja inimese füsioloogiast. Oldi arvamusel, et tuleb üha enam pöörata tähelepanu haiguste ennetamisele, mitte kõigest ravimisele. Üha olulisemaks muutus laste tervishoid, mis seati tervishoiumuuseumi üheks prioriteediks. Üks põnevamaid eksponaate oli klaasnaine, inimese suuruses pöörlev inimkeha, mis tutvustas inimese siseelundeid. Klaasnaine on tänapäevani muuseumis eksponeeritud.

Lisaks näituste korraldamisele peeti muuseumis harivaid terviseteemalisi loenguid ning tegutses noorte meditsiinihuviliste klubi.

Järjest enam avastati olulisi teemasid, millest inimesi teavitada. Näiteks 1987. aastal hakati rääkima vaeguritest – Nõukogude Liidus oli see varem olnud tabuteema, millest ei räägitud ning mida ei tunnistatud.

1. augustil 1989 sai muuseum, mis oli kolinud Tallinna Laiale tänavale, iseseisvaks asutuseks ning hakkas kandma nime Eesti Tervishoiu Muuseum. Sellega sai alguse muuseumi III periood. Selleks ajaks oli tervisenäitus "Inimene ja perekond" osaliselt amortiseerunud ja vajas uuendamist-täiendamist. Oli põhjust karta, et ümberpaigutamisel saavad eksponaadid kannatada. Seetõttu otsustati suur osa näitusest jätta meditsiinikooli kasutusse ja tellida Dresdenist uus ekspositsioon "Inimene. Tervis. Perekond."

Selles ekspositsioonis oli väga olulised kohal seksuaalbioloogia. Käsitleti soolist arengut, viljastumist, rasedust ja selle vältimist, sünnitust ning suguhaigusi. Korraldati tunde rasedatele ja seksuaalnõustamist noortele. Lisaks sellele tehti terviseõpetuse raames teadvustustööd sõltuvusainete, sealhulgas alkoholi, tubaka ja narkootikumide kohta. Korraldati õppepäevi ja ajutisi näitusi, mida oli keskmiselt 20 korda aastas. Eesti Arstide Seltsiga ja Noorte Arstide Ühendusega koostöös hakati korraldama iga-aastaseid meditsiiniajaloo konverentse.

2007. aastal sai muuseumi direktoriks Margus Jurkatam. 2011.–2013. aastal muuseumi renoveeriti ja uuendati. Seejuures võeti ka vastu otsus vananenud ekspositsiooni uuendada ja muuta see interaktiivsemaks. 2014. aasta algul jätkas muuseum tegevust sihtasutusena, mille asutajad on Kultuuriministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool. Muuseumi uus käed-külge püsiekspositsioon "Avameelselt sinu kehast" avati osaliselt 31. mail 2014. Muuseumi 90. aastapäeva aastal valmisid ka kolmanda korruse teematoad. Muuseum avati külastajatele täismahus 23. mail 2015. 

Kogud

Eesti Tervishoiu Muuseumi kogu koosneb põhikogust ja abikogust. Põhikogu jaguneb omakorda nelja alakogusse: eseme-, foto-, dokumendi- ja trükistekoguks.

Esemekogus on 3736 museaali: instrumente ja esemeid farmaatsia, kirurgia, oftalmoloogia, laboratooriumi, neuroloogia, günekoloogia, teraapia, uroloogia, stomatoloogia, esmaabi, otorinolarüngoloogia alalt. Fotokogus on 7284 fotot ja negatiivi 19. sajandi lõpust tänapäevani eelpool loetletud teemadel. Dokumendikogus on 7450 museaali: vanu ja uusi dokumente apteekidest, haiglatest, polikliinikutest, arstidest, meditsiiniõdedest, õppimisest Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, selle professoritest-õppejõududest, karskusliikumisest, Punasest Ristist, tervishoiukorraldusest, üritustest ja paljust muust. Trükiste arv on 3320. Vanimad trükised on saksakeelsed arstiteaduslikud dissertatsioonid Tartust 1870.–1880. aastatest. Muuseumis on arvatavasti kõik tervishoiumuuseumi trükised Tartu päevilt. Kogus on plakateid ja postkaarte. 

Lisaks põhikogule on muuseumil ka abikogu, kus on ligi 4000 objekti. Abikogus säilitatakse materjale, mis ei vasta põhikogusse vastuvõtmise kriteeriumidele, kuid mis on seotud Eesti meditsiini või tervishoiuga. 2014. aasta 20. märtsi seisuga säilitati tervishoiumuuseumis 21 790 museaali, koos abikoguga oli muuseumis arvel 25 632 objekti.

Käsitletud teemad

Muuseumi II korrusel paiknevad järgmised teematoad: nahk; luustik ja lihastik; vereringe; lümfiringe; sisenõrenäärmed; immuunsüsteem; hingamiselundkond; närvisüsteem ja meeled; toitumine, hambad, seede- ja erituselundkond; rakk.

III korrusel paiknevad järgmised teematoad: Eesti meditsiini ajalugu; hügieeni ajalugu; rasedus ja sünnitus; klaasnaine; seksuaalsus; sõltuvusained ja inimese elukaar.

Välislingid

• Muuseumi koduleht