Tervishoid

Allikas: Vikipeedia

Tervishoid on tegevuste kogum, mis hõlmab haiguste ennetust, ravi ja vaevuste leevendamist ning tervise säilitamist nii inimese enda kui tervishoiutöötajate poolt.

Tervishoiutööstus Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistika näitab, et 2015. aasta novembris töötas Eestis 23 086 tervishoiutöötaja. Kõige enam on tervishoiutöötajate hulgas õdesid, kes moodustavad kõigist töötajatest kolmandiku. Järgmisel kohal asuvad arstid ja arst-residendid. Neid on viiendik kõigist töötajatest. Hooldustöötajate osatähtsus jääb veidi alla 16 protsendi ning hambaarste ja hambaarst-residente on viis protsenti.

Tuhande elaniku kohta töötab Eestis kolm arsti ja kuus õde. Need näitajad on püsinud aastatel 2013-2015 samal tasemel. Arstide arv tuhande elaniku kohta on sarnane Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide keskmise tulemusega, kuid õdede arv jääb sellele alla. 2013. aastal oli OECD 34 riigi keskmine üheksa õde tuhande elaniku kohta.

Töötavate arstide arv on võrreldes 2014. aastaga kasvanud viie protsendi võrra, kuid nende täistööajale taandatud ametikohtade arv vähenes 0,5 protsenti. Õdede arvus toimus viie protsendiline tõus ning õdede ametikohti oli tervishoiuteenuseid osutanud asutustes üks protsent rohkem võrreldes 2014. aastaga.

Aastate 2013-2015 jooksul on õdede ja arstide suhe püsinud samal tasemel – keskmiselt 1,7 õde ühe töötava arsti kohta. Kõige enam on 2015. aasta jooksul tervishoiuteenust osutavates asutustes kasvanud psühholoogide ja sotsiaaltöötajate arv.[1]

Haiglad[muuda | muuda lähteteksti]

Haigla funktsioonid sõltuvad haigla tüübist, haigla rollist tervishoiusüsteemis ja sellest, milliseid tervishoiuteenuseid pakutakse. Haigla peamine funktsioon on ravida patsiente. Lisaks sellele võib haigla tegeleda õpetamise, uuringute läbiviimise ja tervishoiusüsteemi toetamisega.[2]

Eesti haiglavõrk[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus luua sotsiaalkaitsesüsteem, mis tagab inimestele vajaduse korral tervishoiuteenuste kättesaadavuse. Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ning perearstiabisüsteemi ja eriarstiabiteenuste ühtlase kättesaadavuse võimaldamiseks on riik loonud haiglavõrgu. Sellesse n-ö strateegilisse haiglavõrku kuuluvad haiglad (19 haiglat) on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega „Haiglavõrgu arengukava” (edaspidi HVA) ja seetõttu on need tuntud ka kui HVA haiglad.[3]

  • Piirkondlikud haiglad – tõmbepiirkond 500 000–1 000 000 elanikku. Eestis on kolm piirkondlikku haiglat: SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (asutatud 2001. a), SA Tartu Ülikooli Kliinikum (asutatud 1998. a), AS Tallinna Lastehaigla.
  • Keskhaiglad – tõmbepiirkond 50 000–100 000 elanikku. Eestis on neli keskhaiglat: AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Pärnu Haigla.
  • Üldhaiglad ja kohalikud haiglad – tõmbepiirkond alla 50 000 elaniku. Eestis on selliseid haiglaid 12 ning need asuvad üldjuhul maakonnakeskustes, mistõttu nimetatakse neid sageli ka maakonnahaiglateks.

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Ravi ehk teraapia on meetodite kompleks, mille eesmärk on kogu organismi või mõne selle struktuuriüksuse funktsiooni või ehitusliku terviklikkuse taastamine ehk tervisehäire leevendamine või täielik parandamine[4]. Haigete ravi ja hooldamine nõuab endasse erinevaid ravimitasemeid[5] : 

  • Perearsti nõu ning edasi suunamine
  • Päevane ravi (ambulatoorne)
  • Hambaravi
  • Kiirabi
  • Haiglaravi ööbimisega (statsionaarne)
  • Taastusravi

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti tervishoid