Kondivalu

Allikas: Vikipeedia

Kondivalu on üks Rakvere 19 linnaosast.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Linnaosa asub Rakvere lõunaosas. Ida pool on piiriks Lepiku linnaosaga Aia tänav, põhja pool piiriks Õpetaja heinamaa linnaosaga Karja tänav, lääne pool piirneb Tammiku linnaosaga, kus piiriks osaliselt Tammiku tänav ning lõuna osas eraldab Lilleoru tänav teda Palermo linnaosast.[1]

Kondivalu linnaosas asuvad Rakvere põhikool ja Juhan Kunderi mälestussammas. Kondivalu linnaosasse jääb ka Rakvere linnakalmistu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tegu on ajaloolise Rakvere pisut kaugema äärelinnaga, mille hoonestamine algas 19. sajandi teisel poolel. Valdavalt hoonestati sealsed tänavad 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20. sajandi algul. Kondivalu kujunes Rakvere eellinnaks, mida kesklinnast eraldasid hoonestamata kirikumõisa maad. Keerukas maadejaotus praeguse Rakvere territooriumil soodustas eeslinnade teket ka mõnes perifeersemas piirkonnas, samas jäi mitu ajaloolisele linnasüdamele hoopis lähemat ala pikaks ajaks hoonestamata. Tartu tänav oli ühtlasi linnast väljaviiv postimaantee, mis viis ka populaarse Palermo trahteri juurde. Piki tänavat hakkas vähehaaval kujunema linnalik asustus. 19. sajandi II poole kaartidel on paljud krundid veel tühjad. Valdavalt hoonestati Kondivalu tänavad 19. sajandi viimasel kümnendil ja 20. sajandi algul. Peatänavateks kujunesid Tartu tänav ja Karja tänav (varem Karjamaa, Riia, Peeter I) tänav. Sajandi lõpuks olid tekkinud ka Juhan Kunderi tänav (endine Kalmistu, Tallinna) tänava algusosa ning Aia (Vaestemaja) tänav. Mitmed linnale kuuluvad maatükid olid toona veel kruntideks jagamata. Kondivalu miljööalal on ehedaja mitmekesisena säilinud valdavalt 19. sajandi lõpu / 20. sajandi alguse provintsilinna aguli arhitektuur.

Kondivalu olnud suhteliselt vaene linnaosa, kus enamik maju on kuulunud maalt linna kolinud talumeestele. Kööktubade või toast ja köögist koosnevate pisikorteritega puidust tööliselamute, kus peremehel endal oli heal juhul pisut avaram korter, sekka eksib ka üksikuid väikese villa tüüpi ühepereelamuid. Korterelamud on hiljem valdavalt kohandatud pereelamuteks ja tänapäevaks ongi suurelt jaolt tegu eramute piirkonnaga. [2]

Nimest[muuda | muuda lähteteksti]

Linna lõunaosa peatänav – Tartu tänav – oli veel saja aasta eest väga korrast ära. See oli sillutamata ja auklik, porine või tolmune. Maarahvas kurtis linna sõites ikka, et kuni Piira sillani pole maanteel vigagi, aga linna piires loksutab tee vankril istujate luud-liikmed lausa ära ja paneb kondid valutama. Nii sai Kondivalu linnaosa oma nime.

Legendi järgi asus Tartu tänava otsas kõrts, mille hoone praegusest Lilleoru kauplusest üle tee veel alles. Sealt käidi kondivalu vastu rohtu küsimas. Mis see muud oli kui viin ja sellega kaasnesid ikka sekeldused. Nii võiski juhtuda, et pärast valutasid kondid rohkemgi. Kõrts ei tegutse enam eelmise sajandi vahetusest ja kondivalurohtu saab Lilleoru poest.[3]

Tänavaid[muuda | muuda lähteteksti]

Linnaosa peatänavad on Tartu, Juhan Kunderi ja Aia tänav. Lisaks Rahu, Alevi, Olevi, Sulevi, Nurme, Timuti, Metsa, Ristiku, Kanarbiku, Sambla, Mäekalda, Laskeraja tänavad. Samuti Metsa põik, Tikri, Sinilille ja Joosep Maasi tänav. Linnaosa läbivad ka Karja, Lilleoru ja Maasika tänav.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Linnaosad
  2. "Rakvere linna üldplaneering" (PDF). 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14.09.2017. Vaadatud 14.09.2017.
  3. Lehtme-Kits, Kristel (28.06.2014). "Linnaosad: Kondivalus armastavad inimesed vaikelu". Virumaa Teataja. Vaadatud 14.09.2017.