Hein

Allikas: Vikipeedia
Värskelt niidetud hein.

Hein on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana.

Heintaimede liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Peamisteks heintaimedeks on kõrrelistest, neile lisaks mitmed liblikõielised ja rohundid.

Eestis levinumad heintaimed on kõrrelistest kerahein, aruheinad, raiheinad, põldtimut, nurmikad, päideroog, liblikõielistest põldristik, valge ristik, jt.

Liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasvukoha ja koosseisu järgi eristatakse põllu-, niidu-, metsa- ja viljaheina, kuivatusviisi järgi looduslikult ja ventileeritavais küünides kuivatatud heina ning koristusviisi järgi pikka lahtist heina, pikka pallitatud heina ja hekselheina.

Loomade heinavajadus ja heina toiteväärtus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hein on kariloomade peamine koresööt, veis vajab seda aastasest söödakogusest 8...10%.

Heina toiteväärtus sõltub rohu botaanilisest koostisest ja taimede niitmisaegsest arenemisjärgust, mullastikust, väetamisest, koristusaegsest ilmast, kuivatus-, koristus- ja säilitamisviisist ning säilitamise kestvusest.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]