Püha Nino rist

Püha Nino rist (gruusia keeles ჯვარი ვაზისა, Džvari Vazisa) ehk viinapuurist on Gruusia Õigeusu Kiriku tähtsaim sümbol, mis apokrüüfilise pärimuse järgi pärineb 4. sajandist, Ibeeria kuningriigi (Kharthli) ristiusustamise ajast.^[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Nino risti kuju eristab teistest ladina ristidest selle horisontaalse põikpuu harude kerge allapoole kallutatus. Pärimuse järgi jutlustas püha Nino, Kapadookiast pärit naine ja püha Georgi sugulane, kellest pärast imelist nägemust sai misjonär, 4. sajandi Ibeerias (mis hõlmas Lõuna- ja Ida-Gruusiat ning Kirde-Türgit) kristlust just seda risti kasutades. Risti originaal on tähtis reliikvia, mis asub Tbilisi Sioni katedraalis^[2].

Legendi järgi andis risti Ninole neitsi Maarja, legendi teises versioonis tegi Nino risti ise kahest oma juustega kokku seotud viinapuuoksast teel Mtshethasse^[3]. Siiski pole leitud enne varauusaega iseloomulike longus harudega Nino risti kujutisi.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

Risti hoiti 541. aastani Mtshetha Svetitskhoveli katedraalis. Pärslaste sissetungi ajal viidi see Armeeniasse ja jäi sinna ajani, mil Davith IV vallutas Ani muslimitelt 1124. aastal tagasi ja tõi risti Mtshethasse. Kuningas Vahtang III (1303–1307) lasi risti paigutada ümbrisesse, millele olid taondatud stseenid püha Nino elust.

1720. aastatel, kui Gruusia oli Safaviidide Pärsia ja Osmanite riigi rünnakute all, viidi rist peitu Ananuri kindlusse Gruusia mägedes. Sealt viis Gruusia piiskop Timotheus selle Venemaal eksiilis elavale Kharthli kuninglikule printsile Bakarile, kes resideeris algul Moskvas, hiljem Lõskovos. Kuningas Erekle II püüdis risti Bakari perekonnalt tagasi saada, ent tulemusteta. 1801. aastal näitas Bakari lapselaps Georgi Gruzinski risti Venemaa keiser Aleksander I-le. 1802. aastal Kharthli-Kahhethi kuningriigi Vene keisririigiga liitmise sündmusel andis keiser risti Gruusiale üle. Alates sellest paikneb rist Tbilisis Sioni katedraalis.