Svastika

Allikas: Vikipeedia
Haakrist Soome õhujõudude märgina a.-tel 1918 - 1944
Haakrist Läti õhujõudude märgina aastani 1940

Svastika ehk haakrist on väga vana kujund, mis on kasutusel õnnemärgina. See võib olla nii päripäeva (卐) kui vastupäeva (卍) pööratud harudega.

Sõna svastika tuleb sanskriti keelest (Devanagari स्वस्तिक). Sanskritikeelne nimetus koosneb sõnadest su — "hea" ja asti — "olema".

Kristlikus sümboolikas nimetatakse haakristi Crux Gammata.

Ajalugu ja leviala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Svastika kasutamine budistlikul templil Koreas.
Stiliseeritud India haakrist.
Keskaegne Vene õigeusu preestri svastikaga ametirüü.
Nõukogude vene 5000-rublane (1918. aasta väljalase) svastikaga keskel

Kõige vanem jälg haakristist on pärit neoliitikumist. Sumerist ja praeguse Pakistani aladelt on leitud svastika näiteid, mida peetakse 5000 aastat vanadeks. Üldlevinuks muutus see aga 1000 aastat eKr.

Svastikat on leitud Trooja varemetest. Indias ilmus see märk 4. sajandil eKr, Hiinas 5. sajandil pKr. Saja aasta pärast, 6. sajandil jõudis haakrist koos budismiga, saades ka budismi üheks sümboliks, Jaapanisse.

Svastikat ei ole teadaolevalt kasutatud Egiptuse, Assüüria ega Babüloonia kultuurides. Samuti ei teata, kas Ameerikas seda tunti.

Nii Aasias kui ka Euroopas on haakrist alati olnud maagiline sümbol.

Eri kontekstis on haakristi harud erinevas suunas. Mnemotehnilise võttena võib meeles pidada, et Saksa rahvussotsialistide poolt kasutatud haakristi harud on samas suunas, nagu vene täht Γ nimes Гитлер (teise versiooni järgi on haakristi harud algustähed nimedest Гитлер, Геринг, Геббельс ja Гиммлер).

Nõukogude Venemaal ilmus svastika bolševike poolt 1918. aastal kasutusele võetud 1000-, 5000- ja 10000-rublastel kupüüridel. Svastika, koos tähtedega РСФСР selle sees kaunistas 1918. aastal punaarmeelaste vormi käiseid.

Eestis on haakristi kasutanud peamiselt setud eriti ornamendina vöökirjades. Samuti õmblesid haakristi vöökirjadele liivlased. Helme kihelkonnas nimetati haakristi juudiristiks ja Koeru kihelkonnas juudipaturistiks[1].

Tähendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Teist maailmasõda muutus svastika läänemaailmas negatiivseks sümboliks

Algselt võis svastika olla päikese sümbol.

Hiinas, Jaapanis ja Indias seostatakse svastikat budismiga, kus see on majandusliku heaolu ja taassünni sümbol.

Skandinaavias seostati svastikat äikesejumal Thoriga.

Ka mujal tähendas svastika põhiliselt jõudu, energiat, õnne ja head tervist.

Svastika muutus läänemaailmas negatiivseks sümboliks, kui Adolf Hitler selle natsismi sümbolina kasutusele võttis.

1908. aastal kirjeldas Guido List oma populaarsetes raamatutes muinasgermaani eeposest "Vanem Edda" svastikat kui vere puhtuse ja maagiliste teadmiste sümbolit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Haakristiga veiseröögatise vastu. Esmaspäev, 1. oktoober 1938, nr. 40, lk. 10

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]