Tartu õpperingkond

Tartu õpperingkond, 1893. aastast Riia õpperingkond (saksa keeles Dorpatscher Lehrbezirk, hiljem Rigascher Lehrbezirk, vene keeles Дерптский учебный округ, hiljem Рижский учебный округ), oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa Nõukogude Vabariigi koolihalduspiirkond aastatel 1803−1918.

Ajalugu

Tartu õpperingkond moodustati 1803. aastal keiser Aleksander I ukaasiga, millega Venemaa keisririigi territoorium jagati kuueks õpperingkonnaks. Tartu koolihalduspiirkonna keskuseks sai Tartu ülikool; selle eesotsas seisis Peterburis resideeriv kuraator, kes allus Venemaa Rahvahariduse Ministeeriumile. Õpperingkonna moodustasid Eestimaa, Kuramaa ja Liivimaa kubermang; aastatel 1803−1812 oli selle osa ka Viiburi kubermang. 1893. aastal nimetati piirkond ümber Riia õpperingkonnaks. See kaotati 1918. aastal Venemaa Nõukogude Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi korraldusega.

Kuraatori pädevus ja ülesanded

Koolide tegevust õpperingkonnas juhtis kuni 1837. aastani Tartu ülikooli juurde moodustatud koolikomisjon, mis allus kuraatorile; 1837. aastal võttis likvideeritud komisjoni ülesanded üle kuraatori nõukogu. Kuraatorile allusid Tartu ülikool, kubermangude gümnaasiumid, kreiskoolid, elementaarkoolid ja eraõppeasutused. 1837. aastani teostas kuraator järelevalvet talurahvakoolide üle, 1873. aastal allutati talle Vene õigeusutunnistusse üleläinud talupoegade laste talurahvakoolid ja 1885. aastal ka luteri talurahvakoolid. Riigieelarvelistes kroonukoolides valvas kuraator nii õppetöö kui majandustegevuse, linna- ja erakoolides ainult õppetöö korralduse üle.

1837. aastani olid kuraatori ülesanded: 1) järelevalve seaduste ja haridusministeeriumi eeskirjade täitmise üle, 2) aruannete esitamine haridusministeeriumile õppetöö ja riigi raha kulutamise kohta, 3) koolide tegevuse organiseerimine ja revideerimine ning 4) professorite ja gümnaasiumidirektorite ministrile esitamine ametisse kinnitamiseks. 1837. aastal loodud kuraatori nõukogu oli abistav institutsioon. Selle pädevusse kuulusid järgmised küsimused: poolaasta-, aasta- ja revideerimisaruanded; gümnaasiumide, kreiskoolide ja eraõppeasutuste avamine ja sulgemine; ametnike ja õpetajate töö ning kuritarvitused; koolimajade ost, müük, rent, ehitamine jms. Erimeelsuste korral kuraatori ja nõukogu liikmete vahel esitati küsimus otsustamiseks ministrile.

Kuraatori kantselei

Kuraatori kantselei asus kuni 1835. aastani keisririigi pealinnas Peterburis, seejärel aga aastatel 1835–1870 ja 1876–1886 Tartus ning 1870–1876 ja 1886–1915 Riias. I maailmasõja ajal viidi see rinde läheduse tõttu 1915. aastal Tartusse tagasi.

Rahvakoolide direktor

26.. jaanuari 1887 seadusega Tartu õpperingkonna algkoolide järelevalve korralduse kohta loodi kubermangu rahvakoolide direktori ametikoht. Rahvakoolide direktor oli kõrgem haridusametnik, kellele allusid otseselt kubermangu linnakoolid ja rahvakoolide inspektorite vahendusel luteri- ja õigeusu linna- ja maa-algkoolid ja eraõppeasutused. Esialgu oli Tartu (aga alates 1893. aastast Riia) õpperingkonnas üks rahvakoolide direktor Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kohta, kuid 28.01.1892 kinnitatud Riiginõukogu arvamusega asutati juurde teine rahvakoolide direktori ametikoht asukohaga Tallinnas, kelle tegevuspiirkonda kuulusid peale Eestimaa kubermangu koolide ka Liivimaa kubermangu Saare-, Pärnu- ja Viljandimaa koolid. 1. jaanuarist 1898 oli rahvakoolide direktor ametis igas kubermangus ning Põhja-Eesti koolid allusid Eestimaa kubermangu rahvakoolide direktorile, Lõuna-Eesti ja Saaremaa koolid Liivimaa kubermangu rahvakoolide direktorile. 1914. aastal oli nende järelevalve all Eestimaa kubermangus kaheksa, Liivimaa kubermangus 17, Kuramaa kubermangus 14 linnakooli. Rahvakoole oli Liivimaal 1605, Kuramaal ja Eestimaal kokku 1112 kooli.^[1] Rahvakoolide direktorid allusid ikka Riia õpperingkonna kuraatorile ning rahvakoolide direktorite ametikohad kaotati 1918. aasta jaanuaris seoses Riia õpperingkonna tegevuse lõpetamisega.^[2]

Haldusala

1904. aastal kuulusid Riia õpperingkonna haldusalasse Liivimaa kubermangus järgmised õppeasutused:^[3]

1) Gümnaasiumid:
- Arensburgi Gümnaasium
- Miitavi Nikolai Gümnaasium
- Miitavi Gümnaasium
- Pärnu Gümnaasium
- Riia Aleksandri Gümnaasium
- Riia linna Gümnaasium
- Riia keiser Nikolai I Gümnaasium
- Tallinna Aleksandri Gümnaasium
- Tallinna keiser Nikolai I Gümnaasium
- Tartu Gümnaasium
- Rudolf von Zeddelmanni Poeglaste I järgu Õppeasutus

2) Progümnaasiumid:
- 4-klassiline Polangeni progümnaasium

3) Reaalkoolid:
- Liibavi linna reaalkool
- Miitavi reaalkool
- Riia linna reaalkool
- Riia keiser Nikolai I Reaalkool
- Tallinna Peetri Reaalkool
- Tartu Reaalkool

4) Õpetajate seminarid:
- Balti õpetajate seminar (Прибалтийская учит. семинар) Kuldīgas
- Tartu õpetajate seminar
- Valmiera õpetajate seminar

Tartu (Riia) õpperingkonna kuraatorid 1803−1918

Tartu õpperingkonna kuraatorid 1803−1893

Nr	Ametiaeg	Nimi	Auaste
1	1803−1817	Friedrich Maximilian von Klinger (1751−1831)	kindralmajor (a-st 1811 kindralleitnant)
2	1817−1828	krahv (aastast 1826 hiilguslik vürst) Karl Christoph von Lieven (1767−1844)	kindralleitnant (a-st 1827 jalaväekindral)
3	1828−1835	vabahärra Carl Magnus von der Pahlen (1779−1863)	kindralleitnant
4	1836−1854	Gustav von Craffström (1784−1854)^[4]	kindralleitnant (a-st 1850 jalaväekindral)
5	1854−1862	Georg Friedrich von Bradke (1796−1862)	salanõunik (a-st 1860 tõeline salanõunik)
6	1862−1869	krahv Alexander Friedrich von Keyserling (1815−1891)	tõeline riiginõunik (a-st 1866 õuemeister)
7	1871−1875	Pjotr Karlovitš Žerve (Gervais) (1832−1890)	tõeline riiginõunik (a-st 1874 salanõunik)
8	1875−1880	Andrei Aleksandrovitš Saburov (1837−1916)	tõeline riiginõunik (a-st 1879 salanõunik)
9	1883−1890	Mihhail Nikolajevitš Kapustin (1828−1899)	salanõunik
10	1890−1893	Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899)	salanõunik

Riia õpperingkonna kuraatorid 1893−1918

Nr	Ametiaeg	Nimi	Auaste
−	1893−1899	Nikolai Aleksejevitš Lavrovski (1825−1899)	salanõunik
11	1900−1902	Aleksandr Nikolajevitš Švarts (1848−1915)	salanõunik
12	1902−1904	Pjotr Petrovitš Izvolski (1863−1928)	kolleegiuminõunik (a-st 1903 riiginõunik), kammerhärra
13	1904−1907	Grigori Konstantinovitš Uljanov (1859−1912)	riiginõunik (a-st 1905 tõeline riiginõunik)
14	1908−1913	Sergei Mihhailovitš Prutšenko (1868−1920)	kammerhärra, tõeline riiginõunik (a-st 1911)
15	1913−1917	Aleksei Ivanovitš Štšerbakov (1858−1944)	kammerhärra, tõeline riiginõunik
16	1917−1918	Vladimir Grabar (1865−1956)	tõeline riiginõunik