Taastuv ressurss

Allikas: Vikipeedia

Taastuv ressurss ehk taastuv loodusvara on ökosüsteemi komponent, mis selle ökosüsteemi aineringeis tsükliliselt nii moodustub kui ära kasutamist leiab.

Taastuvate ressursside hulka kuuluvad näiteks taastuvad kütused (biokütused), taimsed ja loomsed ressursid, sademetevesi jne. Taastuvate ressursside hulka kuuluvad ka energiaallikad, mis inimkultuuri ajamastaabis ei saa otsa saada (päikeseenergia, tuuleenergia, maasoojus, loodete energia).

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseksja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta.

Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad.

Ressursid majanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Tutvume ressurssidega, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel. Majandusteaduses nimetatakse neid ressursse tootmisteguriteks.

Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus.

Maa kui ressursi all mõistetakse majanduses seda osa looduskeskkonnast, mida inimene oma majandustegevuseks kasutab. Siia kuuluvad:

  • põllumajanduslikud maad – kasutatakse taime- ja loomakasvatuses;
  • veekogud (jõed, järved, mered) – kalandus, kalakasvatus, laevandus (taastumatu ressurss);
  • maavarad (nafta, gaas, põlevkivi jne) – kasutatakse toodete valmistamisel tooraine või energiaallikana (taastumatu ressurss);
  • mets – puitu kasutatakse mööbli-, paberi- ja tselluloositööstuses ning ehituses (taastuv ressurss);
  • atmosfäär, kliima, ilmastik – mõjutavad paljusid majandustegevusi (taastuv ressurss)
  • maaomand  – tootmisüksuse rajamiseks.

Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik.

Kapitali kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendid (hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse uute toodete ja teenuste (hüviste) valmistamisel.

Päikesepaneelide kasutamine eramajades.

Ressursside hulka loetakse ka ettevõtja ja ettevõtlikkus. Just tänu ettevõtlikkusele leiavad kasutamist teised ressursid. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklikke investeeringute kaotamise riske.[1]

Päikeseenergia[muuda | muuda lähteteksti]

Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses.

Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Soojuse tootmiseks (sh tarbevee ja joogivee kütmiseks) kasutatakse päikesekütteseadmeid. Elektri tootmine päikeseenergiast võib toimuda fotoelement- ehk fotogalvaanilises elektrijaamas päikesepatareidega või päikese-soojuselektrijaamades läbi soojuse.

Päikesekiirgust kasutavad paigaldised jagunevad:

  • kiirguse kontsentreerimisega paigaldised;
  • kiirguse kontsentreerimiseta paigaldised.[2]

Tuuleenergia[muuda | muuda lähteteksti]

Tuuleenergia on taastuvenergia liik, kusjuures tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud.

Tuuleenergia mõju keskkonnale on suhteliselt väike võrreldes traditsiooniliste energiatootmisallikatega. Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade (sh loodusmaastike) hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks.[3]

Maapõueenergia[muuda | muuda lähteteksti]

Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia. See on maapõues peamiselt (80% ulatuses) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia.

Tavaliselt kuni 200 m sügavuseni esinevat maapõueenergiat käsitletakse maapinnalähedase geotermaalenergiana. Selles sügavuses on temperatuur liiga madal, et soojust kasutada otsekütteks või elektri tootmiseks. Ümbritseva energia ammutamiseks või talletamiseks rakendatakse maasoojussüsteeme. [4]

Loodete energia[muuda | muuda lähteteksti]

Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal.

Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamas.

Loodeenergia on üsna odav, aga selle kasutamine pidevaks elektrienergia saamiseks on keerukas loodete perioodilisuse tõttu (periood 12 tundi ja 25 minutit).[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]