Räpina mõis

See artikkel räägib rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata artiklit Räpina kirikumõis.

Räpina mõis (saksa keeles Rappin) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal.

Räpina mõis asutati Liivi sõja järel Poola võimu ajal 1582. aastal riigimõisana^[1] ehk oli Poola Tartu vojevoodkonna Tartu staarostkonna folvark^[2].

1625. aastal annetas Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa Bengt Oxenstiernale, kellest sai hiljem Liivimaa kindralkuberner.

1717. aastal annetas Peeter I mõisa Venemaa peaprokurör Pavel Jegužinskile, 1728. aastal ostis mõisa Peeter I õukondlane krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde (1693–1758). Jelizaveta I konfiskeeris mõisa ja saatis selle omaniku Siberisse asumisele, Katariina II aga tagastas mõisa tema pärijatele. 1787. aastal päris parun Adam Friedrich von Löwenwoldelt (1697−1756) tema poeg Johann Gustav von Löwenwolde (1733–1791), Räpina mõisa ja poeg Karl Magnus Luke, Ilmatsalu ning Kahkva mõisad^[3]. 1800. aastal pärandavara jagamise lepinguga jäi Räpina mõis tema poegade Friedrichi (1776–1832), Karl Gustavi, Ludwig Gerhardi ja Kasimir Ernsti ühisomandisse.

1835. aastal ostis mõisa Gustav Schultz, kuid juba aasta pärast läks mõis Gustav Eberhard von Richteri valdusse. 1853. aastal ostis mõisa Peter Anton von Sivers Õisust, kes tegutses ka Pärnu-Viljandi Põllumajandusseltsi presidendina 1850–1853. 1869 suri mõisas Pommerist pärit Räpina mõisavalitseja Fr. W. Heuer, kes oli 31 aastat mõisahärrat teeninud.^[4]

1919. aasta maareformiga läks mõis taas riigi omandusse ning peatselt asus seal tegutsema Räpina Aianduskool. Mõisa peahoone (Sillapää loss) jäi kooli käsutusse kuni uue õppehoone valmimiseni 1984. aastal.

Räpina rüütlimõisa juurde kuulusid Mägiotsa, Raigla ja Võõpsu kõrvalmõisad ning Vaadimäe karjamõis. Kuni 19. sajandi alguseni oli Räpina mõisa kõrvalmõis ka Kahkva mõis.

Sillapää loss

Pikemalt artiklis Sillapää loss

1850. aastatel ehitatud mõisa hilisklassitsistlikku peahoonet ehk härrastemaja nimetatakse Sillapää lossiks.

Sillapää lossi park

Pikemalt artiklis Sillapää lossi park

Mõisa juures asub 8 ha suurune mõisapark, mille kavandas 1880. aastatel Walter von Engelhardt.

Räpina mõisa kalmistu

Pikemalt artiklis Räpina mõisa kalmistu

Metsatukas, u2,5 km kaugusel mõisast asus von Löwenwoldede perekonnakalmistu. Kalmistu on tänapäeval hävinud.

Räpina paberivabrik

Pikemalt artiklis Räpina paberivabrik

Gustav von Löwenwolde rajas Räpina mõisa juurde jahu-, sae- ja paberiveski. Paberiveskist sai alguse Räpina paberivabrik.

Viited

↑ Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 492.
↑ Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386
↑ Räpina mõis (Räpina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
↑ Opmanni surm. Eesti Postimees, nr.39, 1. oktoober 1869, lk 146

Välislingid

Räpina mõis Eesti mõisaportaalis
Räpina mõis - 1399 Eesti Ajalooarhiivi fondiloendis
Räpina mõis (Räpina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[EE-1] Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 492.

[2] Enn Tarvel, Riigimõisate majanduslikust arengust Lõuna-Eestis XVI sajandil lõpul ja XVII sajandi algul, Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised IX köide. Ühiskonnateaduste seeria 1960 nr 4, lk 386

[3] Räpina mõis (Räpina khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[4] Opmanni surm. Eesti Postimees, nr.39, 1. oktoober 1869, lk 146

[1]

[2]

[3]

[4]