Pikk-kuub
Pikk-kuub (põhjaeesti murdes kuub, Saaremaal ja Pärnumaal vammus, Hiiumaal jäku, lõunaeesti murdes ka särk) oli paksust villasest riidest meeste ja naiste ülerõivas, mis ulatus poole sääreni[1].
Kandmine[muuda | muuda lähteteksti]
Pikk-kuub oli tuntud Baltimaades, Soomes, Rootsis jm. Eestis hakati seda kandma hiljemalt 17. sajandil, mil ta asendas hõlmadeta umbkuube. Pikk-kuube kanti aasta ringi, kusjuures see oli kõige pidulikum kehakate. Talvel pandi pikk-kuub kasuka peale. Linast (suvist) käimisrõivast kanti kasuka all[2].
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
19. sajandi keskpaigani olid meeste ja naiste kuued ühesuguse lõikega, erinevus oli kaunistustes. Naiste kuubedel oli avaram rinnalõige, et jätta nähtavale ehted. Nende kuubede hõlmad kinnitati keskkohalt haakidega, mehed kandsid pikk-kuuel vööd. Enamasti kanti piha ümber hoidvaid, vööst allapoole laienevaid rõivaid, Lõuna-Eestis olid kuued nn. puusadega, s.o. siilud langesid külgedelt volti. Mandril kantavatele pikk-kubedele oli iseloomulik jagamatu seljaosa, saartel ühendati kuued pikiõmblusega kahest tükist[2].
Vanemad pikk-kuued olid lambamustad või hallid, harva valged. 19. sajandil levisid maa põhjaosas potisinised, mulgi alal mustaks värvitud (kahjatud) kuued. Saartel, Võrumaal ja Setumaal püsisid valged või helehallid kuued. Pikk-kuubede kaunistuseks olid punased või sinised kaarused, nöörid või riide lapid, mis õmmeldi hõlmadele, varrukatele, kraele jm. Kesk-Eestis kaunistas meeste kuue ühte hõlmaäärt tina- või vasknööpide rida, vastashõlmal aga olid värvilised iluaasad[1].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 206
- ↑ 2,0 2,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 141