Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid

Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid on ÜRO Peaassamblee 48. istungjärgul 20. detsember 1993 heaks kiidetud resolutsioon (48/96). Standardreeglid ei ole liikmesriikidele kohustuslikud. Eesti Vabariigi Valitsus, kiitis resolutsiooni heaks 16. mai 1995 istungil päevakorrapunkti nr 11 all. Standardreeglid jagunevad preambuliks ja kolmeks peatükiks ning kokku 22 reegliks.

Standardreeglite eesmärk ja sisu

Reeglitega kohustatakse riike poliitiliselt ja moraalselt tegelema puuetega inimeste võimaluste võrdsustamisega. Näidatakse ära tähtsamad vastutuse, tegevuse ja koostöö põhimõtted. Tuuakse välja valdkonnad, mis on määrava tähtsusega nii elukvaliteedi tõstmisel, kui ka täisosalemise ja võrdsuse saavutamisel. Need reeglid pakuvad puuetega inimestele ja nende organisatsioonidele lähtekoha, mille alusel teha poliitilisi otsuseid ja tegutseda.

Reeglite eesmärk on tagada, et puuetega tüdrukud, poisid, naised ja mehed võiksid ühiskonnaliikmetena kasutada samu õigusi ja kohustusi kui teised. Riik peab rakendama vajalikke abinõusid, selleks, et kõrvaldada takistusi, mis ei lase puuetega inimestel kasutada samu õigusi ja vabadusi ning raskendavad nende täielikku osalemist ühiskondlikes tegevustes. Puuetega inimesed ja nende organisatsioonid peaksid selles protsessis olema aktiivsed partnerid. Puuetega inimestele ei taotleta eeliseid või soodustusi. Abinõude eesmärk on puude kompenseerimine, et saavutada võrdset lähtepositsiooni, võrdseid võimalusi.

Preambul

Standardreeglite vastuvõtmisega ...

• rõhutatakse, et tegevus invavaldkonnas eeldab asjakohaseid teadmisi ja kogemusi puuetega inimeste olukorrast ja vajadustest;
• rõhutatakse, et protsess, mille kaudu ühiskonnaelu kõik valdkonnad tehakse kõigile kättesaadavaks, on sotsiaalmajandusliku arengu peamine eesmärk;
• tuuakse välja olulisi seisukohti invavaldkonna sotsiaalpoliitikas;
• pakutakse mudeleid võrdsete võimaluste saavutamisel vajalikuks poliitiliseks otsustamiseks;
• tehakse ettepanek luua tõhus järelevalvemehhanism puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise protsessi jälgimiseks.

Peatükid ja reeglid

I. Võrdse osalemise eeltingimused

Selles peatükis tuuakse välja 4 reeglit, mida peetakse puuetega inimeste integratsiooni eeltingimusteks.

1. teadlikkuse tõstmiseks ühiskonnas puuetega inimestest, nende õigustest, võimekusest ja panusest.
2. Riik peab kindlustama puuetega inimestele tõhusa meditsiiniabi.
3. Riik peab tagama rehabilitatsiooniteenuse osutamise puuetega isikutele, et nad võiksid saavutada ja alal hoida võimalikult kõrget iseseisvust ja tegevusvõimet.
4. Riik ja kohalikud omavalitsused peavad kindlustama toetavate teenuste loomise ja pakkumise, et aidata puuetega inimestel igapäevaelus iseseisvamalt hakkama saada ja kasutada oma õigusi.

II. Võrdse osalemise sihtvaldkonnad

1. Riik peab tunnistama kättesaadavuse üldist tähtsust võrdsete võimaluste loomisel kõikides ühiskonnaelu sfäärides.
2. Riik peab tunnustama puuetega laste, noorte ja täiskasvanute võrdsete võimaluste põhimõtet alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kõrgharidusele integreeritud vormis. Riik peab tagama, et puuetega inimeste haridus oleks haridussüsteemi integraalne osa.
3. Riik peab tunnustama põhimõtet, et puuetega inimestel peab olema võimalus kasutada oma inimõigusi, eriti õigust tööle. Neil peavad olema võrdsed võimalused kasulikuks ja tasuvaks võimetele vastavaks tööhõiveks nii maal kui linnas.
4. Riik on vastutav puuetega inimestele sotsiaalkindlustuse ja toimetulekuturva korraldamise eest.
5. Riik peab soodustama puuetega inimeste täielikku osalemist perekonnaelus. Riik peab hoolitsema nende õiguste eest isikupuutumatusele ja tagama, et seadused ei diskrimineeri puuetega inimesi seksuaalsuhte, abielu ja vanemlike õiguste aspektis.
6. Riik peab tagama abinõud, et puuetega inimestel oleks võimalus osaleda kõikides kultuuritegevustes koos ja võrdsetel alustel teistega.
7. Riik peab rakendama abinõusid, et tagada puuetega inimestele võrdsed võimalused vaba aja veetmiseks ja sportimiseks.
8. Riik peab ergutama usu- ja muude ühiskondlike organisatsioonide kaasamist puuetega inimeste probleemide lahendamisse.

III. Täidesaatvad abinõud

1. Riigil on lõplik vastutus puuetega inimeste elutingimusi puudutava informatsiooni kogumise ja levitamise eest. Selleks tuleb teostada laiaulatuslikke uurimistöid erinevates valdkondades, kaasa arvatud puuetega inimeste elu mõjutavad takistused.
2. Riik peab kindlustama, et invaküsimused on lülitatud kõikidesse olulistesse poliitilistesse otsustesse ning riiklikusse planeerimisse.
3. Riigil on vastutus luua puuetega inimeste täisosalemise ja võrdsuse saavutamise õiguslik alus.
4. Riigil on kohustus finantseerida puuetega inimestel võrdsete võimaluste loomise riiklikke programme ja abinõusid.
5. Riik peab toetama Eesti Puuetega Inimeste Koja (Eesti puhul) tegevust, mis tegutseb invaküsimusi koordineeriva organina riiklikul tasandil.
6. Riik peab tunnustama puuetega inimeste organisatsioonide õigust esindada puuetega inimesi riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil. Riik peab samuti tunnustama puuetega inimeste organisatsioonide nõuandvat rolli invaküsimusi puudutavate otsuste tegemisel.
7. Riik on vastutav puuetega inimestele mõeldud programmide ja teenustega tegeleva personali asjakohase koolituse korraldamise eest.
8. Riik vastutab puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomisega seotud riiklike programmide ja teenuste pideva kontrolli ja hindamise eest.
9. Riigil on esmavastutus standardreeglite täidesaatmise eest, Eesti Puuetega Inimeste Kojal (Eesti puhul) lasub järelevalve funktsioon.
10. Riik peab osalema aktiivselt rahvusvahelises koostöös, mis tegeleb puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise poliitikaga.

Kirjandus

• Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid : lühendatud ja kohandatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonist 48/96, Tallinn : Eesti Puuetega Inimeste Koda, 1995
• Eha Leppik, Vilja Kuzmin, Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglite kasutamisjuhend Tallinn : Eesti Puuetega Inimeste Koda, 1996