Eesti Kristlik Nelipühi Kirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
EKNK Toompea Keskus, Toompea 3, Tallinn

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik (lühend EKNK) on Eesti nelipühilaste usuorganisatsioon. Eesti Kristlik Nelipühi Kirik on Eesti Kirikute Nõukogu liige. Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku juht on pastor Alur Õunpuu.

Eesti Kristliku Nelipühi Kirikusse kuulub käesolevalt 2018 aasta märtsi kuust 33 kogudust.

EKNK juhtimine[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik on episkopaalse struktuuriga kirik. EKNK eesmärgiks on jõuda hea sõnumiga Jeesusest Kristusest inimesteni nii Eestis kui ka välismaal. Kirikus on 3 ordinatsiooni astet, milleks on diakon, pastor ja piiskop. Kirikusse kuuluvad kogudused moodustavad praostkondi. Praostkonda juhib praost, kes on vaimulik ülevaataja praostkonna koguduste pastoritele. Kiriku kõrgeim juhtorgan on aastakoosolek ja koosoleku välisel ajal juhib kirikut juhatus, mis koosneb iga 3 aasta järel valitud juhatuse liikmetest ja viib ellu aasta konverentsil vastu võetud otsuseid.

EKNK visioon[muuda | muuda lähteteksti]

Kiriku visiooniks on ehitada ja rajada eluandvaid kogudusi ja usukogukondi üle terve Eestimaa ja ka välismaal.

EKNK ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

EKNK logo

1989 aasta suvel saabusid Eestisse pastorid Märt Vähi, Allan Laur ja Harry Leesment eesmärgiga evangeliseerida inimesi Eestis. Märt Vähi ja Allan Laur tulid misjonäridena Kanadast ja Harry Leesment Austraaliast. Esimesena külastati Kuressaare linna, kus avalikul teenistusel jutlustasid kõik kolm misjonäri ja esines ansambel Sõnajalg. Koosolekul olnud enam kui 500 inimesest said paljud sügava puudutuse Jumala käest ja sellest said misjonärid inspiratsiooni külastada Eestit uuesti järgmisel aastal. Sama päeva õhtul otsustati, et aasta hiljem korraldatakse 5 nädalane suveseminar, kus õpetatakse terve päev Jumala Sõna ja kaasatakse ürituse läbi viimiseks ka grupp kristlasi Kanada-st. 1990 aasta suvel viidi see seminar läbi 70 osavõtjaga Pirita Purjespordikeskuses ja Mändjala kämpingus Saaremaal. Seminari mõju Saaremaal aitas käivitada Kuressaare koguduse, millest sai ka EKNK esimene registreeritud kogudus nimega Kuressaare Kristlik Vabakogudus, mille nimi hiljem muudeti EKNK Kuressaare koguduseks.

Järgmine koht, kus samal 1990. aastal rajati uus kogudus, oli Tallinna linn ja kogudus kannab tänaseks nime EKNK Tallinna Toompea Kogudus. Sealt edasi liitusid EKNK-ga mitmed kogudused ning samuti rajati uusi kogudusi üle terve Eestimaa. Tallinna koguduse 1. aastapäevaks oli rajatud juba 10 uut kogudust. 15. septembril 1992. aastal alustas EKNK Piiblikool, mis kolis 1993. aasta alguses endistesse Nõukogude Liidu sõjaväebaasi ruumidesse Suurupis. EKNK all alustas ka tööd täisajaga raadiojaam, mis sai endale 17. detsember 1995 nimeks Raadio 7. EKNK-s arenesid kiiresti teised tööharud nagu kurtide töö, meeste teenistus, misjoni tööharu, rehabiliteerimistöö, lastetöö, noortetöö, vanglatöö ja iga-aastased konverentsid.

Aastatel 1993-1995 toimus suurem koguduste rajamise laine. Kogudusi rajati linnadesse ja küladesse üle terve Eestimaa. Koguduste rajajaid ja koguduste pastoreid koolitati välja Kiriku Piiblikoolis Suurupis.

1997. aastal ostis EKNK kaks hoonet Mardi 9 ja 11. Hooned renoveeriti ja Mardi 11 kohandati saalid väiksemate koosolekute läbi viimiseks ning ehitati välja ka kontoriruumid. 2005. aastal müüdi Mardi tänava kinnistud maha ja osteti selle eest Toompea tänav 3 asuv endine Kalevi Spordihoone. Antud hoone ehitati ümber Kiriku keskuseks ja sinna rajati 300 kohaline auditoorium, kohvikuruum, kontoripinnad ja muud abiruumid. Hetkel asub EKNK keskus Toompea 3 ruumides.

EKNK kurtide töö[muuda | muuda lähteteksti]

Nõukogude võimu ajal ei olnud lubatud kuulutada Jeesusest, kristlik kuulutus kurtide seas algas alles perestroika ajal. Täpsemalt 1989. aastal, mil Porkuni Eriinternaadikoolis kurtide õpetaja Kai Kivisild kooli raamatukokku jõulustseeni üles pani. Mõne aasta jooksul said mitmed kurdid usklikuks, kuid kohe ei leitud endale kogudust. Alles kaks aastat hiljem, 1991 aastal, toimus esimene viipekeelse tõlkega jumalateenistus Sakala keskuses, tõlkis Kai Kivisild. See oli kogudus, mille olid rajanud Märt Vähi, Harry Leesment ja Allan Laur.[1]

Viipekeelset õpetust saadi alguses ka Soome kristlastelt, kes käisid Eestis ja kuulutasid Jumala Sõna viipekeeles ning draama kaudu. 1. augustil 1993. aastal õnnistati esimesed kurdid, vennad Riho Kurg ja Raivo Kurg pastoriametisse. 3. oktoobril 1993. aastal alustati kurtide viipekeelsete jumalateenistustega Tallinnas ja 1996. aasta 11. veebruaril Tartus. Tartus teenis kurtide pastorina Kaido Paales. Samuti koguneti viipekeelsetele jumalateenistusele ja kurtide osadusse Pärnus.[1]

1997. aasta aprillis läkitati Margit Taks ja Vitali Taks esimesele misjonireisile Venemaale, sellele järgnesid arvukad misjonireisid mitmetesse riikidesse, õpetati kurtide piiblikoolides ning seminaridel ja konverentsidel kuni 2017. aastani.[1]

2000. aasta suvel kogunesid kurdid Euroopast, Skandinaaviast ja Venemaalt Eestisse konverentsile. Kurdid pastorid ja vaimulikud on läbi aastate osalenud mitmetel seminaridel ja konverentsidel välismaal. Aastatel 2002-2013 korraldati viis piiblikooli kurtidele Eestist, Venemaalt, Rootsist, Inglismaalt, Soomest ja Lätist.[1]

Aastatel 2006-2010 käisid Allan Lepik ja Ava Lepik misjonreisil Aasias: Usbekistanis ja Jordaanias, kus õpetasid kurtide koolis ja kohalikus kirikus ning seejärel misjonireisil Kreekas. Misjonitööd erinevates kultuurides võimaldab suhtlemine erinevates viipekeeltes sarnaselt inglisekeelsele suhtlusele kuuljate kogukondades.[1]

Tänaseni jätkuvad pühapäevased viipekeelsed jumalateenistused ja palveõhtud, samuti meeste- ja naisteosaduse töö. Kurtide viipekeelsete osaduste töös osaleb kokku ligikaudu 300 liiget.[1]

EKNK usutunnistus[muuda | muuda lähteteksti]

PIIBEL: me usume, et Piibel, nagu see on algselt antud, on veatu, täielikult inspireeritud ja eksimatu Jumala Sõna ning kõrgeim ja lõplik autoriteet kõigis usu ja käitumise küsimustes. KOLMAINSUS: me usume, et Jumal eksisteerib võrdselt ja igavesti kolmes isikus – Isa, Poeg ja Püha Vaim – ning et need kolm on üks Jumal, suveräänne loomises, hoolimises ja lunastuses.

LUNASTAJA: me usume tõelist ja õiget Jumalat, meie Issandat Jeesust Kristust, Tema neitsist sündimist, Tema tõelist ja täielikku inimloomust, Tema patuta elu, Tema autoriteetset õpetust, Tema asendus- ja lepitusohvrit valatud vere läbi, Tema ihu ülestõusmist, Tema ülesminemist Isa paremale käele, Tema taevast eestkostet ja Tema teist tulemist, mil Ta tuleb järele oma Kogudusele.

PÜHA VAIM: me usume Jumalat Püha Vaimu, kes lähtub Isast ja Pojast, ning Tema töö vajalikkust patu hukkamõistmisel, meeleparandusel, taastamisel ja pühitsemisel ning et usklikule on tõotatud vägi Kristuse annina Püha Vaimuga ristimise kaudu koos kaasnevate tunnustähtedega. Läbi selle väe on usklik volitatud teenima nii vaimulikuna kui ilmikuna koguduses.

PATT: me usume kõikide inimeste universaalset patusust alates pattulangemisest, mis lahutab inimese Jumalast.

PÄÄSTMINE: me usume pääste vajalikkust pöördumisel Jumala poole ja Issandasse Jeesusesse Kristusesse uskumise vajalikkust, mille läbi patune on armu saanud ja Jumala silmis õigeks mõistetud. See õigeksmõistmine on tulnud Jumala armu tõttu Kristuse lepitustöö läbi, vastu võetud üksnes usu kaudu ning selle tunnistuseks on Vaimu viljad ja püha elu.

KIRIK: me usume kõigi Kristusesse uskujate vaimset ühtsust ja preesterkonda, mis moodustab Koguduse, Kristuse ihu.

AMETID: me usume ametitesse, mida Kristus on seadnud oma koguduses, ja mitmesuguste Püha Vaimu andide praegust toimimist Uue Testamendi kohaselt. VAIMULIKUD TALITUSED: me usume kristlaste veeristimist kuulekuses Kristuse käsule ja Kristuse surma mälestamist armulaual kuni Tema tagasitulekuni.

KRISTLIK TUNNISTUS: me usume, et evangeelium on vastus terve inimkonna vajadustele ja et Kogudus on seetõttu kutsutud kuulutama evangeeliumi kogu maailmale ning tegutsema tervendus- ja vabastusametis inimkonna vaimsete ja füüsiliste vajaduste täitmiseks.

JEESUSE TAASTULEMINE: me usume Issanda Jeesuse Kristuse isiklikku, füüsilist ja nähtavat taastulemist, et valitseda väes ja aus.

EKNKd iseloomustab Vaimuandidele suunatud jumalateenistused ja inimeste õpetamine, et kasvada oma isiklikus osaduses Jumalaga. Seetõttu on paljude inimeste elud muutunud, nad on täitunud Püha Vaimuga hakkates rääkima võõrastes keeltes ja kogenud üleloomulikku rõõmu. Paljud on saanud terveks haigustest, vabanenud depressioonist, alkoholist, narkootikumidest ja muudest sidumistest, kogenud Jumala kutset ja leidnud uue mõtte oma elule teiste teenimises ja aitamises.

EKNK kandis aastani 1994 nime Eesti Kristlik Kirik[2].

Kiriku juhid ja rajajad[muuda | muuda lähteteksti]

Kogudused[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta seisuga koosneb Eesti Kristlik Nelipühi Kirik 5 praostkonnast ja 33 kogudusest:[3]

Allasutused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Amicum Est oü
  • EKNK Õppekeskus SA

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka:

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Ivo Kaunissaar. (2018). Eesti Kristlik Nelipõhi Kiriku Kurtide Koguduse kronoloogia. Tallinn. 
  2. http://web.archive.org/web/20141008195507/http://www.folklore.ee/tagused/nr14/plaat.htm (vaadatud 08.10.2014)
  3. Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku praostkondade ja koguduste nimekiri EKNK kodulehel.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. . U.Heiter, 2006, „Koht sinu jaoks”,Tallinn 2006.
  2. . T.Paju, 2008, EMKTS diplomitöö
  3. . P.Tutt, 2002, Tartu Teoloogia Akadeemia diplomitöö
  4. . https://drive.google.com/drive/folders/1Wz32gx-l5LtCgsd4tEEvOBXd9cZ66szJ?usp=sharing
  5. . https://drive.google.com/file/d/1R88UJNM7wNYm-grvPEP5s0FblEK7UyZ3/view?ts=5a8160b1