Tšernihiv

Tšernihiv (varem eesti keeles venepäraselt Tšernigov) on linn Ukrainas, Tšernihivi oblasti keskus. Asub Desna paremal kaldal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tšernihiv on Kiievi-Vene vanimaid linnu. 9. sajandil oli see severjaanide keskus. Asulat on esmamainitud 907. aastal. Jaroslav Targa poja Svjatoslav II Jaroslavitši, Tšernigovi vürsti ja Rjurikovitšide Tšernigovi vürstidünastia rajaja ajal kujunes vürstiriik ja selle valitsejad üheks olulisemaks dünastiaharuks Vana-Vene riigi alal, kui Jaroslavi kolm poega valitsesid kolmeks jagatud Vana-Vene alasid. 1239. aastal rüüstasid linna mongolid. 1370. aastast kuulus Tšernihiv Leedu suurvürstiriiki, 1503. aastal läks Moskva vürstiriigile.

Pikemalt artiklis Tšernihivi piiramine

2022. aastal sai linn kannatada sõjategevuses. 6. märtsil 2022 andis president Zelenskõi linnale kangelaslinna tiitli.^[1]

Vaade Tšernihivi detinetsilt
Tšernihivi Issanda Muutmise kirik, ehitatud 1030. aastal
Tšernihivi Paraskeva kirik, 1201
Borõssi ja Glibi kirik
Katariina kirik 17. sajandist
Tšernihivi Kolmainu kloostri Jumalaema templisseminemise kirik 1677. aastast
Tšernihivi kolleegiumi ukraina barokkstiilis hoone 18. sajandi algusest
Tšernihivi Jeletski kloostri Jumalaema Uinumise kirik
Kolmainsuse kloostri Püha Kolmainu katedraal
Kolmainsuse kloostri Püha Kolmainu katedraali kellatorn
13. sajandi märtritele pühendatud Mihhaili ja Fjodori kirik, püstitatud 19. sajandil
Administratiivhoone Tšernihivis
Oblasti filharmoonia hoone
Hotell Tšernihivis
Tarass Ševtšenko nimeline draamateater
Peapiiskopi residents
Tšernihivi raudteejaam
Ivan Mazepa mälestusmärk