Osvald Timmas

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Osvald Timmas (17. september 1913 Pai küla, Saaremaa27. oktoober 2005 Toronto) oli väliseesti kunstnik.

Kunstiande sai Osvald Timmas tõenäoliselt oma isapoolsetelt vanematelt, kes pidasid kunstkanguri, kangakuduja ja värvija ametit [1]. Lõpetanud 1933. aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi humanitaarharu[2], jätkas Osvald Timmas õpinguid Tondi sõjakoolis, mille lõpetas oma lennu parimate seas 1934. Pärast seda jätkas ta õpinguid Tallinnas Eesti Tarbijateühistute Keskühistu Ühistegevusliidu koolis ning 1937–1944 (vaheaegadega) Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas. Tema varaseimad teadaolevad illustratsioonid pärinevad 1930. aastatest ajakirjast Sõdur. Samal ajal ärijuhina Tartus töötades võttis ta 1939–1942 eratunde Nikolai Kummitsalt ja puutus kokku paljude pallaslastega. 1942–1944 sai ta Tallinnas õpetust Günther Reindorfilt. 1944. aastal põgenes ta koos naise Erikaga Rootsi. Seal töötas Timmas Stockholmis elukindlustuse alal ja õppis 1947–1949 illustreerimiskursustel. Kuna poliitiline olukord oli endiselt ebakindel, suunduti koos paljude teiste põgenikega 1951. aastal edasi Kanadasse, kus tulevane kunstnik tegutsedes samuti elukindlustuse alal. 1956. aastal asus ta tõsiselt tegelema kunstiga. 1972. aastast pühendus Osvald Timmas täielikult kunstile, olles kuni 1980. aastate alguseni ka Crown Life'i kunstikogu konsultant.

Osvald Timmas on maetud Torontosse Mount-Bleasenti kalmistule.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Tähelepanuväärse tunnustuse kunstnikuna saavutas Osvald Timmas 1960. aastail, kui ta hakkas akvarellidel ja akrüülmaalidel kujutama mikroskoobis inimsilmale avanevat mineraalide ja veealuse maailma mikrostruktuuri[3]. Tinglikult võib neid abstraktsioone pidada maastikumaalideks, sest inspiratsiooni sai kunstnik mullapõuest, katkiläinud kerisekividest, sammaldunud rookatusest[1]. Timmase vesi-, õli- ja akrüülvärvidega maalides näeb peent, detailset tööd ja mõjuvaid värve. Ta õppis ja arendas uudset vesivärvitehnikat kasutades rauaoksiide, andes sellega oma teostele püsiva ja rikka värvigamma. Hiljem maalis ta ka nägemuslikke, sürrealistlikke teoseid, samuti geomeetrilise vormiga abstraktseid maale[3].

Osvald Timmas oli Eesti Kunstide Keskuse asutajaliige ning kauaaegne keskuse kunstikomitee juhataja. 1970 valiti ta American Watercolour Society liikmeks. 1961–1968 oli ta Colour and Form Society ja 1971–1975 Ontario Society of Artists asepresident ning aastast 1973 Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liige.

Tema töid on eksponeeritud paljudel grupi- ja isikunäitustel nii Kanadas kui ka väljaspool seda (USA-s, Prantsusmaal, Itaalias, Austraalias, Jaapanis jm). Timmase töid on arvukates erakogudes Kanadas, USA-s, Saksamaal, Soomes, Eestis, Rootsis, Iisraelis, Austraalias, Egiptuses jne. Tema töid võib ka leida mitmest galeriist, muuseumist ja asutusest USA-s, Inglismaal ja Kanadas. 1990. aastal, pärast oma isikunäitust Adamson-Ericu muuseumis, kinkis kunstnik 28 oma tööd Eesti Kunstimuuseumile, 7 Tartu Kunstimuuseumile ja 5 Saaremaa Muuseumile.

Oma testamendis lõi ta Erika ja Osvald Timmase Mälestusfondi eesti kunsti toetuseks. Seda on kasutatud arvukate tegevuste toetamiseks nii Kanadas kui ka Eestis eesmärgiga säilitada ja arendada eesti kunsti ja kultuuri üle maailma. Fond on toetanud Kumu ehitamist ja Tartu Kunstimuuseumi tegevust[1]. Erika ja Osvald Timmase Mälestusfond oli Tartus ja Tallinnas toimunud pagulaskunstinäituse suursponsor [1].

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]