Georgsmarienhütte

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vapp
Georgsmarienhütte paiknemine Osnabrücki kreisis

Georgsmarienhütte on linn Osnabrücki kreisis Alam-Saksimaal Saksamaal.

Linna pindala on 55,41 km². 31. detsembril 2017 elas seal 31 624 inimest. Linn asub Teutoburgi metsas, umbes 7 km Osnabrückist lõunas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1856. aastal asutati ettevõte "Georgs-Marien-Bergwerks- und Hüttenverein", et püstitada raua- ja terasetehas Malbergeni vallas. See nimetati kuningas Georg V, kes toetas tööstuslikku arengut, ja tema naise Marie järgi. Töötajate elurajoonid kasvasid ja arenesid Georgsmarienhütte vallaks. Malbergenist sai 1937. aastal Georgsmarienhütte osa. 1970. aastal ühendati Georgsmarienhütte linnaga vallad Oesede, Kloster Oesede, Harderberg, Holsten-Mündrup, Holzhauseni lõunaosa ja "tööstusküla" Georgsmarienhütte.

Terasetehas 2006. aastal

Raua- ja terasetehas oli üks kõige olulisemaid tööandjaid Osnabrückist lõunas, andes tööd mitmetuhandele inimesele. 1923. aastast kuulus see ettevõttesse Klöckner Werke AG, mis kannatas rängalt 1990. aastate terasekriisis. 1993. aastal omandas Klöckneri juht Jürgen Großmann terasetööstuse sümboolse summa eest ja muutis selle tõhusaks ettevõtteks, mis on üks juhtivaid kõrgekvaliteedilise terase tootjaid Euroopas.

Kloster Oesede[muuda | muuda lähteteksti]

Endise Kloster Oesede kirik

Kõige olulisem ajalooline hoone on endise Kloster Oesede kirik 12. sajandist. Benediktlaste klooster asutati krahv Ludolf von Oesede (suri 1184) ja tema naise Thedela poolt, mille jaoks nad annetasid oma lossikompleksi sajandi esimeses pooles. Klooster andis oma nime ka endisele Sutorpe asulale. Kloster Oesede on nüüd Georgsmarienhütte osa. Klooster oli esimene Osnabrücki kreisis. Kloostri esimene prior oli Ludolfi vanim tütar Goda. 15. jaanuaril 1170 algas tavapärane elu. Klooster muutus sajandite jooksul rikkaks annetuste ja nunnade tööga. See eksisteeris 1803. aastani, mil see sekulariseeriti Reichsdeputationshauptschluss poolt. Kloostri keskaegsed hooned lammutati ajavahemikus 1790 kuni 1803. Vaid Alte Abtei (Vana klooster) on alles. Uus kahekorruseline hoone püstitati Alexander Ludwig von Corvey (1670–1728) poolt 1723. aastal. See on veel alles ja seda kasutatakse osaliselt koguduse ja kooli eesmärkidel. Endine kloostri kirik, kuhu on maetud annetaja krahv Ludolf ja tema naine, on nüüd katoliiklik Püha Johannese kihelkonnakirik. Märkimisväärne detail kirikus on hagioskoop, mis võimaldas leeprahaigetel jälgida teenistust väljast. Veel üks hagioskoop oli naabruses Bad Iburgis St. Clemensi kloostrikirikus.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Georgsmarienhüttet teenindab Osnabrück–Brackwede raudteeliin, mis omakorda viib ülejäänud riiki.

Osnabrück on ühendatud maanteitsi: Autobahnid A1, A30 ja A33. Lisaks on regulaarsed ja sagedased bussiliinid Osnabrückki, samuti ümbritsevatesse maapiirkondadesse.

Lähim lennujaam on Münster/Osnabrücki rahvusvaheline lennujaam 32 km kaugusel.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik Saksa üldhariduskoolide tüübid on linnas esindatud. Lisaks rahvakeskkoolile pakuvad kaks internaatkooli täiskasvanuharidust erikursustel, mis kestavad tavaliselt mõne päeva.

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

Museum Villa Stahmer

Museum Villa Stahmer on kohaliku ajaloo muuseum. Hoone püstitati 1900. aastal vabrikuomaniku Robert Stahmeri poolt. Ta ela seal koos oma perega 1907. aastani. See oli eluase Teise maailmasõja lõpuni, siis kasutasid seda Briti väed. 1947. aastast kasutati seda tööhõivebüroona. 1980. aastal avati muuseum.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Seotud Georgsmarienhüttega[muuda | muuda lähteteksti]

  • Georg V (1819–1878) ja tema naine Marie (1818–1907) andsid oma nime 1856. aastal asutatud ettevõttele Georgs-Marien-Bergwerks- und Hüttenverein ja on seega praeguse Georgsmarienhütte linna nimekaimud.
  • Jan Korte (1977–), 2005. aastast Liidupäeva liige, kasvas üles Oesedes, lõpetas 1997. aastal Oesede gümnaasiumi.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]