Kärgula
| Kärgula | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 7,7 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 58 (1.01.2019)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3903[3] | |
| Koordinaadid: 57° 56′ N, 26° 42′ E | |
  | |
 |
Kärgula on küla Võru maakonnas Võru vallas. Aastatel 1991–2017 (kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini) asus küla Sõmerpalu vallas.
Asula kohta on teateid 16. sajandi keskpaigast. Muud nimed: Piilpalu, Pillepal, Phillephal, Stryk, Kerjel, Kergul. 1920. aastatel moodustati Kärgula mõisa maadest Kärgula asundus. Kärgula vald eksisteeris 1939. aastani, mil see jaotati Sõmerpalu ja Kooraste valla vahel. 1977. aastal nimetati asundus Kärgula külaks.[4]
Kärgula küla läbivad Pühajõgi, mis on Võhandu jõe ülemjooks, ja Kärgula oja. Kärgulas asus mõis, osa hoonetest on veel säilinud[5] ja nendes elatakse.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kärgula mõis (saksa Kerjel, varemini Pillepal), 9,6 km kirikust kirdes, Pühajõe kaldal, oli 1544. aastal Tartu piiskopkonna foogti (Stiftsvogt) Georg Kurseli päralt, kes oli ühtlasi ka Sõmerpalu omanik. Kurseli järeltulijad pidasid mõisat kuni 17. sajandi keskpaigani, mil see sai kaasavarana v. Tausaszide omanduseks. Kärgula mõis jäi reduktsioonist puutumata. 1725. aastal müüs Heinrich Johann von Tausasz Kärgula mõisa Caspar von Wilckenile.[6] Läks von Wilckenitelt 1791. aasta ostu teel Freymannidele, kellele järgnes veel paar omanikku enne 1865. aastat, mil mõisa ostsid Sieversid.
Kärgula mõisa piirkonda kuulus ka Hänike küla, täpsemalt Hänike karjamõis, ning Kerreti soos paiknesid mõisa heinamaad.[7]
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 9.06.2019.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Evar Saar: artikkel "Kärgula" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ "Kärgula mõisa kõrvalhooned • Fotokogu". register.muinas.ee. Vaadatud 13. aprillil 2023.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands (saksa). E. Frantzen. ISBN 978-0-598-41514-1.
- ↑ Vambola Raudsepp. Kodulooline Hänike, 2014
