Neustift im Stubaital

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Neustift von Serles.JPG
Vapp
Neustift im Stubaitali valla paiknemine Innsbrucki ringkonnas

Neustift im Stubaital on vald (Gemeinde) Innsbrucki ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 994 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 248,99 km². 1. jaanuaril 2016 elas seal 4704 inimest. See on suuruselt kolmas vald Tiroolis. See on suur turismikeskus, rohkem kui 1 miljoni ööbimisega aastas.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Neustift paikneb 25 km Innsbruckist lõunas Stubaitalis. See lai org on üks kõige maalilisemaid Tiroolis. Orusuus seisavad massiivsed lubjakivi moodustised. Ümber oru ülemise otsa kerkivad üle 3000 m gneiss- ja graniittipud püsijää aladele. Viis liustikku pindalaga 15 km² moodustavad suure liustikusuusaala, Stubai liustiku. Koos rajatistega siin ja kolmes teises suusapiirkonnas on orus 42 köisraudteed ja suusatõstukit.

Neustifti ühendus Innsbruckiga toimub bussiliiniga, mida opereerib Innsbrucker Verkehrsbetriebe.

Neustift im Stubaitalis on järgmised osad ja külad: Kampl, Neder, Dorf, Scheibe, Milders, Oberberg, Stackler, Lehner, Schaller, Krössbach, Neugasteig, Gasteig, Volderau, Ranalt ja Mutterberg.

Neustiftiga külgnevad järgmised vallad: Brenner, Fulpmes, Grinzens, Gschnitz, Längenfeld, Mühlbachl, Ratschings, Sankt Sigmund im Sellrain, Sellrain, Sölden, Telfes im Stubai ja Trins.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vaade kihelkonnakirikule

1000. aasta paiku mainiti Stubaitali esmakordselt kirjalikult kui Stupeia. 1400. aasta paiku moodustati Stubai ringkond viiest väikesest vallast: Telfes, Schönberg, Mieders, Fulpmes ja "im Tal" ("orus").

Kuigi nimi Neustift ilmus ürikutesse 14. sajandil kui "Niwenstift im tal ze Stubai", siis möödus sajandeid, enne kui moodne nimi Neustift valitses üle im Tali kui valla nime. Neustifti elanikud on ikka veel tuntud kui Tholer ("oruelanikud").

Piirkonna kohanimed osutavad Rooma-eelsele asustusele. Kui Caesar Augustus ja tema leegionid liikusid 15 eKr põhja, allutati siin elanud mägirahvad ja kogu piirkond kui Rooma Raetia provints. Seejärel mõjutasid roomlased piirkonda halduse kaudu ja hiljem ristiusustamisega. Eelajaloolised leiud varajasest pronksiajast (u. 1800–1000 eKr) näitavad, et org asustati iidsetel aegadel. Paljud retoromaani kohanimed vihjavad, et saksa keel pääses piirkonnas domineerima alles kuskil keskajal. Nende kohanimede hulgas on järgmised:

  • Falbeson: val busana: kottorg
  • Ranalt: rovina alta: kõrge maalihe
  • Pfurtschell: furcella: sälk või lõhe
  • Tschangelair: cingularia: tarandik
  • Kartnall: curtinale: väike hoov
  • Kampl: campus: väli

Teise maailmasõja ajal omas SS Neustiftis mägironijate koolituskeskust, kus Dachau koonduslaagri vangid tööle pandi.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Jüri kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Kihelkonnakiriku sisevaade

Keiser Maximilian I küttis ülemises Stubaitalis hirvi, mägikitsi ja metssigu. 1505. aastal asutas ta Neustiftis kabeli, kuigi küla ei saanud oma preestrit kuni 1868. aastani. 1516. aastal pühendati esimene kirik Neustiftis Brixeni piiskopi poolt pühale Jürile. 1772. aastal langes see kirik tuleroaks. 1768. aastal alustati uue kiriku ehitamist, kuna esialgne kirik oli juba liiga väike. Pastor Franz de Paula Penz oli muljetavaldava Neustifti kihelkonnakiriku ehitaja. Ta oli üks kuulsamaid hilisbaroki arhitekte Tiroolis. 1812. aastal sai Neustiftist omaette kihelkond. Väliselt tundub Püha Jüri kirik küla keskel väga lihtne. Kuid sisemus on rikkalik, kaunistatud tuntud meistrite freskodega. Kihelkonnakirik on Tirooli suuruselt teine külakirik. "Liustikupastor" ja Alpiklubi kaasasutaja Franz Senn on maetud atraktiivsele kirikukalmistule.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]