Brixen

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
See Artikkel See artikkel on Brixenist Itaalias. sarnase nimega Austria linna kohta vaata artiklit Brixen im Thale.

Brixen aastal 2005
Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis

Brixen (itaalia: Bressanone; ladiini: Porsenù või Persenon) on linn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 40 km Bolzanost põhjas.

Esmakordselt mainitud 901. aastal, on Brixen suuruselt kolmas linn ja vanim linn provintsis ning oru kunsti- ja kultuuripealinn.

Brixen on eriti tuntud suure suusakuurordina (Plose). Tööd pakuvad hüdroelektrienergia tootmine ning viljapuuaedade ja viinamägede pidamine.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Brixen asub Eisacki ja Rienzi jõgede liitumiskohas, 40 km Bolzanost põhjas ja 45 km Brenneri mäekurust lõunas, Itaalia-Austria piiril. See külgneb idas Plose ja Telegraafi (Monte Telegrafo) mägedega (2504 m) ja läänes Königsangeri (Monte Pascolo) (2436 m) mäega.

Frazioni[muuda | muuda lähteteksti]

Frazioni / liidendatud külad on Afers (Eores), Albeins (Albes), Elvas, Gereuth, Karnol, Klerant (Cleran), Kranebitt (Costa d'Elvas), Mahr (La Mara), Mairdorf, Mellaun (Meluno), Pairdorf (Perara), Pinzagen (Pinzago), Plabach, Rutzenberg, St. Andrä (S.Andrea), St. Leonhard (S.Leonardo), Sarns (Sarnes), Tils (Tiles), Tötschling (Tecelinga), Tschötsch (Scezze), Untereben.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Brixeni piiskopkond.

Juured[muuda | muuda lähteteksti]

Brixeni ala on olnud asustatud nooremast paleoliitikumist saati (8. aastatuhat eKr). On leitud muid asulaid hiliskiviajast ja aastal 15 eKr vallutasid ala roomlased, kelle peamine asula oli läheduses Säben (Sabiona). Nad hoidsid seda kuni umbes 590. aastani, kui selle hõivasid bajuvaarid.

Brixenit on esimest korda mainitud aastal 901, kui Saksamaa kuningas Ludwig III Laps andis välja dokumendi, milles territoorium nimega Prihsna omistatakse Säbeni piiskopile Zachariasele. Aja möödudes sai Prihsnast praeguse nimega Brixen. Piiskopid kolisid Säbenist sinna aastal 992, pärast toomkiriku tegevuse lõpetamist.

1039. aastal ülendati Brixeni piiskop Poppo keiser Heinrich III poolt paavstiks. Kuid tema valitsemine kestis ainult 23 päeva. Samal sajandil saab Brixenist sõltumatu kiriklik vürstkond, mis järgnenud aastatel võitles olemasolu eest naabruses olnud Tirooli krahvkonna vastu. 1115. aastal lõpetati Brixenit ümbritsev esimene linnamüüride liin.

Piiskopkond sekulariseeriti 1803. aastal ja selle annekteeris Austria keisririik. Aastatel 1851–1855 viibis tšehhi ajakirjanik ja kirjanik Karel Havlíček Borovský Austria valitsuse survel Brixenis asumisel. Pärast Esimese maailmasõja lõppu annekteeris Brixeni Itaalia.

Peamised vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Toomkirik (10. sajand), ehitati ümber 13. sajandil ja taas aastatel 1745–1754, kasutades barokkjooni. Löövi laes on suur Paul Trogeri fresko, millel kujutatud "Talle kummardamine".
  • Hofburg, piiskoppide renessansspalee (alustatud 13. sajandil), üks peamisi aadlielamuid Lõuna-Tiroolis. Piiskopkonna muuseumis on mitmeid kunstiteoseid, sealhulgas presepe 5000 figuuriga, mis on loodud piiskop Karl Franz von Lodronile.
  • Ümar Püha Miikaeli kihelkonnakirik (11. sajand). Gooti koor ja kellatorn on 15. sajandist, samas võlv on 16. sajandist. Peamine kunstiteos on puidust "Cireneus" 15. sajandist.
  • Farmaatsiamuuseum (Pharmaziemuseum Brixen), mis paikneb umbes 500 aastat vanas linnamajas, näitab kohaliku farmaatsia arengut ja muutusi. Peeri perekond (nüüd 7. põlvkond) käivitas selle farmaatsia aastal 1787, ikka veel samas kohas. Museumi hoolikalt taastatud ruumid illustreerivad farmatseutilise elukutse arengut sajandite jooksul ja kasutatud parandusmeetmete muudatusi, kopra munanditest ja iidse Egiptuse muumia tükikestest kaasaegsete plaastrite ja lüofilisaatideni. Kõik väljapandud esemed ja ravimid on olnud kasutuses üle sajandite. Muuseumil on ka raamatukogu ajaloouuringuteks ja Peeri perekonna arhiiv. Eraldi ruumis on multimeediumiekraan perekonna ajaloost.

Väljaspool linna on Rodenecki loss, üks oma aja kõige võimsamaid. Selles on väärtuslikud freskod 13. sajandi algusest. Olulised on ka Reifensteini loss ja Trostburgi loss Waidbruckis. Viimases elas seikleja ja menestrel Oswald von Wolkenstein.

Kogukond[muuda | muuda lähteteksti]

Brixeni toomkirik

Keeleline jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles enamus rahvastikust esimese keelena saksa keelt (72,82%). Ülejäänud elanikud kõnesid esimese keelena itaalia ja ladiini keelt, vastavalt 25,84% ja 1,34%.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Püha Jakobi kirik

Rokkansambel Frei.Wild on pärit Brixenist.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Brixenis on raudteejaam Brenneri raudteeliinil, mis ühendab linna Verona ja Innsbruckiga. Sellel on eraldi hinnastruktuur ühistranspordile Tirol-Südtiroli tsoonis.

Itaalia

  • Kohalik rong (Trenitalia Regional): Brennero/Brenner - Fortezza/Franzensfeste - Bressanone/Brixen - Chiusa/Klausen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Rovereto/Rofreit - Verona - Isola della Scala - Nogara - Bologna

Saksamaa / Austria / Lõuna-Tirool

(D - Saksamaa, A - Austria)

11. detsembril 2016 võttis ÖBB üle Deutsche Bahni öörongid. München-Milano teenus tühistati.

  • Öörong (DB CityNightLine) München-Milano/Rooma: München (D) - Kufstein (A) - Jenbach (A) - Innsbruck (A) - Bressanone/Brixen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Verona^ - Peschiera del Garda - Brescia - Milano
  • Linnadevaheline rong (ÖBB Eurocity) München-Verona/Veneetsia: München (D) - Kufstein (A) - Jenbach (A) - Innsbruck (A) - Brennero/Brenner - Fortezza/Franzensfeste - Bressanone/Brixen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Rovereto/Rofreit - Verona - Padua - Veneetsia
  • Linnadevaheline rong (ÖBB Eurocity) München-Verona/Bologna: München (D) - Kufstein (A) - Jenbach (A) - Innsbruck (A) - Brennero/Brenner - Fortezza/Franzensfeste - Bressanone/Brixen - Bolzano/Bozen - Trento/Trient - Rovereto/Rofreit - Verona - Bologna
  • Kohalik rong (Südtirol Bahn Regio-Express) Bolzano/Bozen-Innsbruck : Bolzano/Bozen - Bressanone/Brixen - Fortezza/Franzensfeste - Vipiteno/Sterzling - Brennero/Brenner - Innsbruck
  • Kohalik rong (Südtirol Bahn Regio) Bressanone/Brixen-Lienz : Brixen/Bressanone - Franzensfeste/Fortezza - Mühlbach/Rio di Pusteria - Vintl/Vandoies - Ehrenburg/Casteldarne - St. Lorenzen/San Lorenzo di Sebato - Bruneck/Brunico - Olang/Valdaora - Welsberg/Monguelfo - Niederdorf/Villabassa - Toblach/Dobbiaco - Innichen/San Candido - Lienz (A)

^ Rong ühineb Veronas ÖBB EuroNight Rooma-Viin: DB CityNightLine jaguneb kaheks rongiks (esimene pool liitub ÖBB Rooma-Viin ja lahkub Viini või Rooma; teine pool jätkab Münchenisse või Milanosse). Viin-Rooma jaguneb kaheks rongiks (esimene pool jätkab Rooma või Viini; teine pool liitub DB CityNightLine Milanosse või Münchenisse).

Maanteed pidi on linnal kaks väljapääsu Brenner Autobahnile, mis ühendab Brixenit Brenneri mäekuruga.

Haldus[muuda | muuda lähteteksti]

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]