Steinach am Brenner

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Steinach am Brenner

Vapp

Pindala: 28 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 3622 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 5′ N, 11° 28′ E
Steinach am Brenner im Bezirk IL.png
Valla asend Innsbrucki ringkonnas
Steinach am Brenner (Austria)
Steinach am Brenner
Steinach am Brenner

Steinach am Brenner on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas. Vald asub 1048 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 28 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 3471 inimest. Vald paikneb Innsbruckist 31 km lõunas ja 12 km Itaalia piirist, Wipptalis Silli jõel Gschnitztali hargnemiskohas.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Steinachisse viib maantee B182. Brenneri raudteel on Steinach in Tiroli raudteejaam. Wipptali lääneküljel kulgeb küla üldpinnast kõrgemal kiirtee A13.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Juured[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene dokumenteeritud Steinach am Brenneri asula ulatub tagasi aastasse 985, kui Muroni-nimeline küla paiknes künkal St. Ursula kiriku lähedal. Tänapäevast nime on esimest korda mainitud aastal 1220, see tuleneb ilmselt sõnast "Stein", kuna paigas on palju suuri kive. 1349. aastal koliti kohus jäädavalt Aufensteinist Navisi oru suudmes Steinachisse, samas kirik kuulus Matrei am Brenneri kihelkonda. 1407. aastal kuulutati see turuvallaks, samuti aastal 1574 ning kinnitati veel aastal 1639. Tänu oma transiidipositsioonile oli Steinach aastate jooksul puhkekoht paljudele isiksustele, nagu Karl V, Ferdinand I (1530) ja paavst Pius VI (1782). Andreas Hofer viis Tirooli mässu ajal mõnikord oma peakorteri sinna ja otsustas 3. novembril 1809 seal alla anda. 1936. aastal taastas Steinach oma ametliku turuvalla staatuse. Teise maailmasõja ajal pommitati Steinachit mitu korda raudteeliini pärast.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

St. Erasmuse kihelkonnakirik[muuda | muuda lähteteksti]

St. Erasmuse kihelkonnakiriku sisemus

Aastatel 1337–1353 ehitatud kirik oli algselt kabel, mis oli pühendatud pühale Erasmusele, Quirinole ja Christopherile. 16. sajandi alguses keiser Maximiliani ajal laskis Franz de Paula Penz ehitada uue barokkstiilis kiriku, mis pühendati pühale Erasmusele. 1853. aastal hävitas Steinachi suur tulekahju ka kiriku ja kaks aastat hiljem ehitati see Joseph von Stadli juhtimisel taas üles. Seda iseloomustavad aukartustäratav fassaad kahe torniga ja romaani portikus. Kirikul, aastast 1891 kihelkonna, on särav suurte akendega apsiid, liigaltar ja freskod laes. Oreli ehitas Orgelbau Pirchner.

St. Ursula kirik[muuda | muuda lähteteksti]

St. Ursula kirikut Mauernis on mainitud aastal 985 kui paiga vanimat ja selles on siiani säilinud Antiik-Rooma struktuure. Hoone sisemust renoveeriti 1678. aastal, millega viidi altar hilisgooti stiili. Kiriku kõrval oli algselt kalmistu, mis 1483. aastal Steinachi viidi.

St. Ulrichi kirik[muuda | muuda lähteteksti]

St. Ulrichi kirik Tienzensi külas, kunagi Augsburgi piiskopi alluvuses, ehitati 1306. aastal ja renoveeriti 1732. aastal barokkstiilis.

Tuntud inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Martin Knoller (18. november 1725 Steinach am Brenner – 24. juuli 1804 Milano), freskomaalija Lõuna-Saksamaal ja Austrias
  • Georg Luger (1849 Steinach am Brenner – 1923 Berliin), leiutaja ja relvatehnik
  • Alfons Graber (1901 Steinach am Brenner – 1990, Steinach am Brenner), maalikunstnik
  • Heinrich Messner (1. september 1939 Steinach am Brenner – ), mäesuusataja

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]