Gries am Brenner

Gries am Brenner
Pindala	55,8 km²
Elanikke	1332 (2021)
Koordinaadid	47° 2′ N, 11° 28′ E
Valla asend Innsbrucki ringkonnas

Maarja külastuse kirik Griesis

Gries am Brenner on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Wipptalis Innsbrucki ringkonnas. Vald asub 1165 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 55,79 km². 1. jaanuaril 2016 elas seal 1329 inimest. Vallas on mitu asundust.

Asend

Gries am Brenner paikneb Obernbergtali suudme juures Wipptali lääneküljel. Seal laieneb org piisavalt, et mahutada küla, Silli jõgi ja B182-maantee; piki idakülge kulgev Brenneri raudtee ja piki läänekülge kulgev kiirtee A13 on kõrgemal. Vallas asub ka Brennersee järv.

Ajalugu

Rooma riigi ajal oli Gries oluline läbisõidujaam lõunasse, kuid lõplik asula on hiliskeskajast; vanimad, mis pärinevad Rooma-eelsest ajast, on Nößlach ja Vinader. Teed pidi reisisid kaupmehed, reisijad ja palverändurid ning piki marsruuti ehitati mõned asundused. Sealt on eri aegadel läbi läinud Karl Suur, Albrecht Drauser, Goethe ja Mozart. Tee kaitseks Griesi territooriumil ehitati linnus, kuid 1241. aastal tõusis konflikt Albert III Tirooli krahvkonna ja Brixeni piiskopkonna vahel, kes nõudis lammutamist. Meinhard II ehitas aastal 1287 Leugi, just Griesist lõunas, kindluse tollimaksu kogumiseks.

Pühakute Christopheri ja Sigismundi kirik Leugis

Friedrich IV ehitas lähedusse väikese kiriku, kus oli aastatel 1461–1811 omaette vikariaat. Maximilian I külastas regulaarselt Griesi, kuna territoorium oli tema mängumaa; oma jahiretkedel peatus ta Weißes Rößle võõrastemajas. Gries sai kuni 1560. aastani kasu jõukusest, mille lõid kaevandused lähedases Obernbergtalis, kuna tema territooriumil olid laod ja töökojad hõbeda tootmiseks. Tirooli mässu ajal 1809. aastal hävitas kindral Lefebvre, kättemaksuks Saksi vägede kaotuse eest Mulesi juures, tollijaama Leugis, mis suleti lõplikult 1815. aastal. Pärast teist maailmasõda kasutati mõni aasta söekaevandust Nößlachjochis. Pärast Brenneri kiirtee lõpuleviimist ja sellest tulenevat liikluse ümbersuunamist on küla muutunud üpris vaikseks, turiste käib vähe. Sealsed teeäärsed hotellid on aga sajandite jooksul kasutust leidnud just Griesi kui piiriala loomuse tõttu.

Vaatamisväärsused

Maarja külastuse kihelkonnakiriku sisevaade

Maarja külastuse kirik

Kiriku olemasolu Griesis on dokumenteeritud aastast 1531, isegi kui seda on varem mainitud. Kirik ehitati 1634. aastal am Griesi kõrtsi kõrvale, seda laiendati 1676. aastal; alles 1793. aastal sai see oma kuraatori. 1823. aastal algas uue kiriku ehitamine ja see valmis 1828. aastal. Kirik on Tiroolile tüüpilises barokkstiilis, mida oli laialdaselt kasutanud Franz de Paula Penz.

St. Leonardi kirik

Vinaderis asuv St. Leonardi kirik ehitati arvatavasti enne 1000. aastat, kuid seda on mainitud alles 1337. aastal. Kirik laiendati ja uuendati 1489. aastal gooti stiilis ehitiseks. 1550. aastal ülendati Vinader vikariaadiks, millele allutati Silli oru külad Stafflachist Brennerseeni, sealhulgas Obernbergtal. 1802. aastal ehitati kirik ümber barokkstiilis, portaal ja kellatorn jäid gooti stiili.

St. Jacobi kirik

Nößlachi külas asuvat St. Jacobi kirikut on kirjalikult esmamainitud 1426. aastal. 1494. aastal uuendati kirikut ja ehitati uus altar, mis on siiani kasutusel. 1661. aastal uuendati kirikut juba suuremas mahus.

Pühakute Christopheri ja Sigismundi kirik

Austria hertsog Friedrich IV ehitas Leugi, tollijaama lähedale, väikese gooti kiriku, laia ja jässaka kellatorniga, mis nägi välja nagu romaani stiilis. 1684. aastal kirikut restaureeriti, lisati eeskoda ja sisemus tehti barokkstiilis.

Turism

Gries am Brenner on nii tali- kui ka suveturismi baas. Võimalik on jõuda Sattelbergalmile, 2115 m kõrgusel asuvale piirisadulale, mis on tuntud ja hästi varustatud suusakuurort ja suviste ekskursioonide sihtpunkt.

Välislingid

• www.griesambrenner.tirol.gv.at
• Linnakese ajalugu
• Wipptal