Pioneeride maja

Pioneeride palee Venemaal Kurganis (2012)

Kingissepa^[1]/Kuressaare pioneeride maja, Tallinna tänav 10

Pioneeride maja, ka pioneerimaja^[2] ja pioneeride palee, oli Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades tegutsenud kooliväline laste- ja noorteasutus, kuhu olid koondatud mitmesugused huviringid ja -klubid.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene pioneeride maja Nõukogude Liidus avati Moskvas 29. aprillil 1923 lasteklubi "Töökommuun" põhjal. Esimene pioneeride ja oktoobrilaste palee avati Harkivis 6. septembril 1935. 1957. aastaks oli NSV Liidus 2153 pioneeride paleed ja maja, 1980. aastate lõpuks oli neid enam kui 3800.

Samalaadseid asutusi avati ka idabloki maades ja NSV Liidu liitlasriikides. 21. sajandi alguses tegutsevad endiselt Vietnami Pioneeride palee Hanois, Ernesto Che Guevara pioneeride keskpalee Havannas ning Pioneeride ja koolilaste palee Pyongyangis.^[3] Suurem osa Hiina pioneeride paleedest on võetud kasutusele teistel eesmärkidel või erastatud.^[4]

Pärast nõukogude süsteemi kokkukukkumist ja noorsootegevuse depolitiseerimist on paljudest efektiivsematest pioneeride paleedest ja -majadest saanud noortekeskused. Tallinnas näiteks on jätkanud Kanutiaia Noortemaja ja Huvikeskus Kullo.

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Noorte kooliväline koondamine pioneeride paleedesse ja -majadesse andis võimaluse pioneeriliku metoodika rakendamiseks noorsootöö läbiviimisel. Pioneerimajade institutsioon allus üleliidulisele pioneeriorganisatsioonile ja koondas katusasutusena samas ja mujal töötavaid erikoolitusega pedagooge (pioneerijuhte), kes vastutasid ühtlasi varajases teismeeas koolinoorte ideoloogilise (kommunistliku ja prosovetliku) suunitlemise eest. Siiski oli neis asutustes käimine noortele hea võimalus erinevate huvialadega tegelemiseks ja enese arendamiseks sõltumata algsest ideoloogilisest ideest. Huviringid varieerusid kunstist tehnikani. Samuti tegutsesid tantsu- pilli- ja lauluansamblid.