Linnusekrahv

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Regensburgi linnusekrahv juhatamas kohtuistungit, 14. sajandi alguse illustratsioon Codex Manesses.

Linnusekrahv (saksa: Burggraf ladina: burgravius, burggravius, burcgravius, burgicomes, ka præfectus) oli keskajast saati Euroopas (peamiselt Saksamaal) ametlik tiitel linnusevalitsejale, eriti kuninga- või piiskopilinnuse, ja selle territooriumi, mida kutsuti linnusekrahvkonnaks (saksa: Burggrafschaft, ka Burggrafthum, ladina praefectura).

Linnusekrahv oli auastmelt krahv (saksa: Graf, ladina comes), kes oli varustatud kohtuvõimuga ja kes allus vahetult keisrile või kuningale või territoriaalsele osariigile – vürst-piiskopile või maaisandale. Kohustused olid halduslikud, sõjalised ja kohtulikud.

Märkimisväärselt suurt territooriumi valitsenud linnusekrahv võis omada ka müntimisõigust ja võis vermida oma piirkondlikke münte (hõbebrakteaat).

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Etümoloogiliselt on sõna "linnusekrahv" saksa aadlitiitel Burggraf (liitsõna sõnadest Burg: linnus, kindlus või võrdselt kindlustatud linn, ja Graf: krahv) keskülemsaksa keelest burcgrâve. Naissoost vorm on linnusekrahvinna, saksa: Burggräfin (keskülemsaksa: burcgrâvin).

Varakõrgkeskajast oli Saksa Burggraf (linnusekrahv) linnuse sõjaväeline kuberner või komandör, sarnaselt inglise-prantsuse kastellaanile (ladina: castellanus).

12. sajandi keskpaigas andis Saksamaa kuningas Konrad III sakslaste idasuunalise kolonisatsiooni ajal linnusekrahvi tiitlile uue kvaliteedi. Nendest said suurte keiserlike losside, nagu Meißen, Altenburg ja Leisnig, ja lähedalasuvate ulatuslike kuninglike territooriumite kaitsjad ja haldajad ning nad said "kohtuvõimu" (saksa: Gerichtsherrschaft). Nad tegutsesid ka kolonisaatoritena ja lõid oma valdused.

Saksamaa kuninga Rudolf I valitsemisajal oli nende positsioon märgatavalt kõrgem. Kui enne tema aega hinnati linnusekrahve ainult krahvideks (Graf), vürstidest (Fürst) allapoole, siis tema valitsusajal hakati neid võtma vürstidega võrdsetena.

Saksa-Rooma riigi territooriumid[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa kuningriigis sai Saksa-Rooma riigi eritingimuste tõttu tiitel, mida kandsid riigivürsti (Reichsfürst) staatuses feodaalaadlikud, peaaegu kuningliku tähenduse.

Nagu teisedki feodaalriigi ametnikud, said ka mõned linnusekrahvid pärilikeks valitsejateks. Saksa-Rooma riigis oli neli pärilikku linnusekrahvkonda vürstkonna seisuses, millele lisandus Meißeni linnusekrahvkond:

Böömimaa[muuda | muuda lähteteksti]

Böömimaa kuningriigis andis Böömimaa kuningas linnusekrahvi tiitli peaametnikule või kuninga ametnikule, kelle juhtimine on samaväärne asekuninga omale. 14. sajandist sai Praha linnusekrahvist – kõrgeima auastmega kõigist Praha linnuses seatud linnusekrahvidest, järkjärgult riigi kõrgeim ametnik, kes tegutses ka kuninga asetäitjana; amet sai tuntuks kui Böömimaa kuningriigi kõrg- või ülemlinnusekrahv (tšehhi: Nejvyšší purkrabí); määramine toimus tavaliselt eluajaks. Pärast Maria Theresia (valitses 1740–1780) ja tema poja Joseph II (valitses 1780–1790) reforme kaotas ülemlinnusekrahvi tiitel järkjärgult oma de facto võimu. Ülemlinnusekrahvi tiitlit anti siiski välja ja selle omanik jäi kuningriigi esimeseks ametnikuks. See kaotati 1848. aastal.

Poola[muuda | muuda lähteteksti]

Poola kuningriigis oli linnusekrahv (poola: burgrabia, varem ka murgrabia) ka senaatori auastmes (s.o. omas kohta Poola senati ülemkojas). Nende hulgas oli esikohal Poola endise pealinna ja Waweli linnuse "Krakówi linnusekrahv" (poola: burgrabia krakowski), kelle määras ametisse otse Poola kuningas. Kuninglik amet loodi algselt Kazimierz III valitsemisajal. Sel ajal oli Krakówi linnusekrahv ka Magdeburgi õiguse ülemkohtu (poola: Sąd wyższy prawa niemieckiego) peakohtunik, kes püstitati Krakówis Magdeburgi asemele. Krakówi linnusekrahv kogus tulu ka kuninglikust Wieliczka soolakaevandusest, mida 13. sajandist juhtis kuninglik soolakaevanduste ettevõte Żupy krakowskie.

Preisimaa[muuda | muuda lähteteksti]

Preisi kuningriigis oli linnusekrahv üks neljast provintsi tippametnikust, kelle delegeeris kuningas.

Rootsi[muuda | muuda lähteteksti]

Rootsis oli linnusekrahv (burggreve, varasem kirjapilt burggrefve) 17. sajandil ja 18. sajandi alguses kõrgeim ametnik Göteborgi ja Malmö linnas. Selle tiitli võttis esmakordselt kasutusele kuningas Gustav II Adolf 1621. aasta Göteborgi hartas, kuigi tegelikult kasutati seda alles 1625. aastal. Göteborgi linnusekrahv pidi kaitsma monarhi "ülevust, kuulsust ja regaale" ning määrati tema poolt ametisse kuuest kandidaadist koosnevast rühmast, mille pakkus välja linnavalitsus. Göteborgis lõpetati tiitli kasutamine 1683. aastal, kuid Karl XII võttis selle korraks uuesti kasutusele aastatel 1716–1719. Nüüd kolme kandidaadi seast ametisse nimetatud linnusekrahv oli linna tegevjuht, hoides linna võtmeid ja kontrollides valitsust. Göteborgi eeskujul võttis tiitli Malmös kasutusele Karl X Gustav pärast linna Rootsile loovutamist 1658. aastal, kuid see kaotati 19 aastat hiljem 1677. aastal.

Inglismaa ja Prantsusmaa[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise-prantsuse kõnepruugis peeti linnusekrahvi vikondi analoogiks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]