Narva piiramine (1704)

See artikkel on 1704. aastal toimunud Narva lahingust; teiste Narvas toimunud lahingute kohta vaata lehekülge Narva lahing.

---

Narva piiramine (1704)
Osa Põhjasõjast
"Tsaar Peeter I peatab pärast Narva vallutamist oma marodööritsevaid sõdureid 1704. aastal". Nikolai Sauerweidi (1836–1866) maal aastast 1859.
Toimumisaeg 27. juuni – 9. august 1704 Toimumiskoht Narva Tulemus Venemaa võit
Osalised
Rootsi	Venemaa
Väejuhid või liidrid
Henning Rudolf Horn	Georg Benedict Ogilvy Peeter I
Jõudude suurus
üle 4500	45 000
Kaotused
2700 langenut 1800 vangistatut	359 langenut 1340 haavatut

0v · a · r0

Põhjasõda

1700 – Reinbeck – Travendali rahu – Varja – Pühajõe – Narva piiramine – Narva – 1701 – Spilve (Daugava) – Räpina-Lokuta (Rappin) – Vastse-Kasaritsa (Neu-Kasseritz) – Rõuge (Rauge) – 1702 – Erastvere – Druskininkai – Vilnius – Kliszów – Wieluń – Peipsi I – Hummuli – Kraków – Nöteborg (Schlüsselburg) – 1703 – Saladen – Pułtusk – Nyen – Systerbäck – 1704 – Peipsi II – Kastre – Rakvere – Tartu – Jakobstadt – Narva – Poznań – Poniec (Punitz) – 1705 – Mūrmuiža (Gemäuerthof) – Rakowitz – Varssavi rahu – 1706 – Grodno – Wschowa (Fraustadt)– Kleczk – Altranstädti rahu – Kalisz – 1707 – Vilnius – 1708 – Vinni-Pajusti – Hołowczyn – Malatitze – Rajovka – Lesnaja – Porvoo – Kolkanpää – Koniecpol – 1709 – Veprik – Poltava – Perevolotšna – 1710 – Riia – Pärnu –Helsingborg – Viiburi kindlus – Køge laht – Tallinn – 1712 – Fladestrand – Møn – Gadebusch – 1713 – Benderi "kalabalik" – Pälkäne – Helsingfors – 1714 – Storkyro – Hankoniemi – 1715 – Fehmarni väin – Rügen – Stralsund – Stresow – 1716 – Kristiania – Gjellebekk – Dynekilen – 1717 – Strömstad – 1718 – Fredrikshald – 1719 – Saaremaa – Stäket – 1720 – Frederiksborgi rahu – Granhamn – 1721 – Selånger – Uusikaupunki rahu

Johann Christoph Brotze gravüür, Narva piiramine 1704. aastal

Alexander von Kotzebue maal "Narva vallutamine" ("Взятие Нарвы")

Narva piiramine oli 1704. aastal toimunud Põhjasõja sõjaväeline operatsioon, mille tulemusena Vene tsaaririigi väed vallutasid Rootsilt Narva linna.

Ajalugu

Piiramist alustas mais Narva jõe suudmealale saabunud 7500-meheline väesalk Vene admiraliteedi ülema Fjodor Apraksini venna Pjotr Apraksini (1659–1728) juhtimisel. Narvat kaitsva Rootsi väe komandant oli Henning Rudolf Horn.

Juuni alguses saabus kohale Vene peavägi koos Peeter I-ga. Peeter pakkus Narvale alistumist, kuid Narva keeldus, meenutades 4 aastat varem toimunud lahingut, milles Vene väed häbiväärse kaotuse osaliseks said.

Ivangorod alistus 28. augustil (vene viki järgi 16. augustil). Narva vallutati 30. augustil (vene viki järgi 9. augustil) (tormijooksu juhtis Peeter I).

Hukkunuid

• 3. august Johannes Rungius, Narva ja Ingeri superintendent

Vangilangenud

4555-st Rootsi poolel sõdinud Narva garnisoni sõjaväelasest langes vangi 112 ohvitseri, nende hulgas Narva komandant, kindralmajor ja parun Henning Rudolf Horn, 5 ooberstit (Jürgen Johan Lode, Otto Rehbinder, Fersen, Johan Appolloff, Carl Morath), 4 ooberstleitnanti, 5 majorit, 3 ratsaväe- ja 19 jalaväekaptenit, 62 leitnanti, 1 "Aide-de-camp", 4 kornetit, 4 kortermeistrit. Lisaks neile veel 125 kahurväeohvitseri ja 1600 soldatit.

• Lovisa von Burghausen, hilisem Rootsi memuaarikirjanik

Mälestuse jäädvustamine

Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele on Narva püstitatud monument.

Kirjandus

• Boris Kurakin (1676-1727): Записки кн. Б.И. Куракина 1700-1710
• Hermann Poorten`s Aufzeichnungen über die Belagerung und Einnahme der Stadt Narva durch die Russen im Jahre 1704, In: Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Kurlands Bd. II, XIII, 1861. Lk. 191–198.