Narva piiramine (1704)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel on 1704. aastal toimunud Narva lahingust; teiste Narvas toimunud lahingute kohta vaata lehekülge Narva lahing.

Narva piiramine (1704)
Osa Põhjasõjast
ZauerveydNA Petr1UsmirDA19.jpg
"Tsaar Peeter I peatab pärast Narva vallutamist oma marodööritsevaid sõdureid 1704. aastal". Nikolai Sauerweidi (1836–1866) maal aastast 1859.
Toimumisaeg 27. juuni9. august 1704
Toimumiskoht Narva
Tulemus Venemaa võit
Osalised
Rootsi Venemaa
Väejuhid või liidrid
Henning Rudolf Horn Georg Benedict Ogilvy
Peeter I
Jõudude suurus
üle 4500[1] 45 000
Kaotused
2700 langenut
1800 vangistatut[1]
359 langenut
1340 haavatut
Johann Christoph Brotze gravüür, Narva piiramine 1704. aastal
Alexander von Kotzebue maal "Narva vallutamine" ("Взятие Нарвы")

Narva piiramine oli 1704. aastal toimunud Põhjasõja piiramislahing, mille tulemusena Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsilt Narva linna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piiramist alustas mais Narva jõe suudmealale saabunud 7500-meheline väesalk Moskva väejuhi Fjodor Apraksini venna Pjotr Apraksini (16591728) juhtimisel. Narvat kaitsva Rootsi väe komandant oli Henning Rudolf Horn.

Juuni alguses saabus kohale Vene peavägi koos Peeter I-ga. Piirajad pakkusid Narva linnale alistumisvõimalust,millest Narva keeldus.

Ümberkaudne Eesti ala rüüstati Moskva vägede poolt, kättesaadud inimesed orjastati.[2]

Narva vallutati Peeter I juhtimisel ootamatu tormijooksuga 20. augustil (vkj 9. augustil). Ivangorod alistus nädal aega hiljem 27. augustil (vkj 16. augustil).

Rootsi tugevaima kindluslinna Narva langemise süüdlaseks peeti Henning Rudolf Horn i.[2]

Hukkunuid[muuda | muuda lähteteksti]

Vangilangenud[muuda | muuda lähteteksti]

4555-st Rootsi poolel sõdinud Narva garnisoni sõjaväelasest langes vangi 112 ohvitseri, nende hulgas Narva komandant, kindralmajor ja parun Henning Rudolf Horn, 5 ooberstit (Jürgen Johan Lode, Otto Rehbinder, Fersen, Johan Appolloff, Carl Morath[4]), 4 ooberstleitnanti, 5 majorit, 3 ratsaväe- ja 19 jalaväekaptenit, 62 leitnanti, 1 "Aide-de-camp", 4 kornetit, 4 kortermeistrit. Lisaks neile veel 125 kahurväeohvitseri ja 1600 soldatit.[5]

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele on Narva püstitatud monument, kuid mitte linna kaitsnud eesti sõduritele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Robert K. Massie: Peter der Große – Sein Leben und seine Zeit, Frankfurt/ Main 1987, S.352f
  2. 2,0 2,1 Christian Kelch (1710). "Liivimaa ajaloo järg" 1710 (tõlge Kirjastus Eesti Ajalooarhiivi Tartu 2009). Tartu 2009: Eesti Ajalooarhiiv.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
  3. Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Johan Rungius
  4. Jöran Nordberg (1677–1744): Histoire De Charles XII Roi De Suede, 1742, lk. 531
  5. Journal de Pierre le Grand depuis l'année 1698, jusqu'a la conclusion de la paix de Nystadt., Londres 1773, lk. 137-138 RA teavik[alaline kõdulink]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]