Narva piiramine (1704)
|
See artikkel on 1704. aastal toimunud Narva lahingust; teiste Narvas toimunud lahingute kohta vaata lehekülge Narva lahing. |
 | See artikkel vajab toimetamist. |
| Narva piiramine (1704) | |||
|---|---|---|---|
| Osa Põhjasõjast | |||
 "Tsaar Peeter I peatab pärast Narva vallutamist oma marodööritsevaid sõdureid 1704. aastal". Nikolai Sauerweidi (1836–1866) maal aastast 1859. | |||
| Toimumisaeg | 27. juuni – 9. august 1704 | ||
| Toimumiskoht | Narva | ||
| Tulemus | Venemaa võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
.jpg)
Narva piiramine oli 1704. aastal toimunud Põhjasõja piiramislahing, mille tulemusena Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsilt Narva linna.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Piiramist alustas mais Narva jõe suudmealale saabunud 7500-meheline väesalk Moskva väejuhi Fjodor Apraksini venna Pjotr Apraksini (1659–1728) juhtimisel. Narvat kaitsva Rootsi väe komandant oli Henning Rudolf Horn.
Juuni alguses saabus kohale Vene peavägi koos Peeter I-ga. Piirajad pakkusid Narva linnale alistumisvõimalust,millest Narva keeldus.
Ümberkaudne Eesti ala rüüstati Moskva vägede poolt, kättesaadud inimesed orjastati.[2]
Narva vallutati Peeter I juhtimisel ootamatu tormijooksuga 20. augustil (vkj 9. augustil). Ivangorod alistus nädal aega hiljem 27. augustil (vkj 16. augustil).
Rootsi tugevaima kindluslinna Narva langemise süüdlaseks peeti Henning Rudolf Horn i.[2]
Hukkunuid[muuda | muuda lähteteksti]
Vangilangenud[muuda | muuda lähteteksti]
4555-st Rootsi poolel sõdinud Narva garnisoni sõjaväelasest langes vangi 112 ohvitseri, nende hulgas Narva komandant, kindralmajor ja parun Henning Rudolf Horn, 5 ooberstit (Jürgen Johan Lode, Otto Rehbinder, Fersen, Johan Appolloff, Carl Morath[4]), 4 ooberstleitnanti, 5 majorit, 3 ratsaväe- ja 19 jalaväekaptenit, 62 leitnanti, 1 "Aide-de-camp", 4 kornetit, 4 kortermeistrit. Lisaks neile veel 125 kahurväeohvitseri ja 1600 soldatit.[5]
- Lovisa von Burghausen, hilisem Rootsi memuaarikirjanik
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele on Narva püstitatud monument, kuid mitte linna kaitsnud eesti sõduritele.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Robert K. Massie: Peter der Große – Sein Leben und seine Zeit, Frankfurt/ Main 1987, S.352f
- ↑ 2,0 2,1 Christian Kelch (1710). "Liivimaa ajaloo järg" 1710 (tõlge Kirjastus Eesti Ajalooarhiivi Tartu 2009). Tartu 2009: Eesti Ajalooarhiiv.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) - ↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Johan Rungius
- ↑ Jöran Nordberg (1677–1744): Histoire De Charles XII Roi De Suede, 1742, lk. 531
- ↑ Journal de Pierre le Grand depuis l'année 1698, jusqu'a la conclusion de la paix de Nystadt., Londres 1773, lk. 137-138 RA teavik[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Boris Kurakin (1676-1727): Записки кн. Б.И. Куракина 1700-1710
- Hermann Poorten`s Aufzeichnungen über die Belagerung und Einnahme der Stadt Narva durch die Russen im Jahre 1704, In: Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Kurlands Bd. II, XIII, 1861. Lk. 191–198.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Narva piiramine (1704) |