Narva piiramine (1704)

Narva piiramine (1704)
	Osa Põhjasõjast
	"Tsaar Peeter I peatab pärast Narva vallutamist oma marodööritsevaid sõdureid 1704. aastal". Nikolai Sauerweidi (1836–1866) maal aastast 1859.
Toimumisaeg	27. juuni – 9. august 1704
Toimumiskoht	Narva
Tulemus	Venemaa võit
Osalised
Rootsi	Venemaa
Väejuhid või liidrid
Henning Rudolf Horn	Georg Benedict Ogilvy; Peeter I
Jõudude suurus
üle 4500	45 000
Kaotused
2700 langenut; 1800 vangistatut	359 langenut; 1340 haavatut

See artikkel on 1704. aastal toimunud Narva lahingust; teiste Narvas toimunud lahingute kohta vaata lehekülge Narva lahing.

Johann Christoph Brotze gravüür, Narva piiramine 1704. aastal

Alexander von Kotzebue maal "Narva vallutamine" ("Взятие Нарвы")

Narva piiramine oli 1704. aastal toimunud Põhjasõja piiramislahing, mille tulemusena Moskva tsaaririigi väed vallutasid Rootsilt Narva linna.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Piiramist alustas mais Narva jõe suudmealale saabunud 7500-meheline väesalk Moskva väejuhi Fjodor Apraksini venna Pjotr Apraksini (1659–1728) juhtimisel. Narvat kaitsva Rootsi väe komandant oli Henning Rudolf Horn.

Juuni alguses saabus kohale Vene peavägi koos Peeter I-ga. Piirajad pakkusid Narva linnale alistumisvõimalust,millest Narva keeldus.

Ümberkaudne Eesti ala rüüstati Moskva vägede poolt, kättesaadud inimesed orjastati.^[2]

Narva vallutati Peeter I juhtimisel ootamatu tormijooksuga 20. augustil (vkj 9. augustil). Ivangorod alistus nädal aega hiljem 27. augustil (vkj 16. augustil).

Rootsi tugevaima kindluslinna Narva langemise süüdlaseks peeti Henning Rudolf Horn i.^[2]

Hukkunuid[muuda | muuda lähteteksti]

3. august Johannes Rungius, Narva ja Ingeri superintendent^[3]

Vangilangenud[muuda | muuda lähteteksti]

4555-st Rootsi poolel sõdinud Narva garnisoni sõjaväelasest langes vangi 112 ohvitseri, nende hulgas Narva komandant, kindralmajor ja parun Henning Rudolf Horn, 5 ooberstit (Jürgen Johan Lode, Otto Rehbinder, Fersen, Johan Appolloff, Carl Morath^[4]), 4 ooberstleitnanti, 5 majorit, 3 ratsaväe- ja 19 jalaväekaptenit, 62 leitnanti, 1 "Aide-de-camp", 4 kornetit, 4 kortermeistrit. Lisaks neile veel 125 kahurväeohvitseri ja 1600 soldatit.^[5]

Lovisa von Burghausen, hilisem Rootsi memuaarikirjanik

Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Narva piiramisel langenud vene sõjaväelastele on Narva püstitatud monument, kuid mitte linna kaitsnud eesti sõduritele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ ^1,0 ^1,1 Robert K. Massie: Peter der Große – Sein Leben und seine Zeit, Frankfurt/ Main 1987, S.352f
↑ ^2,0 ^2,1 Christian Kelch (1710). "Liivimaa ajaloo järg" 1710 (tõlge Kirjastus Eesti Ajalooarhiivi Tartu 2009). Tartu 2009: Eesti Ajalooarhiiv.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)
↑ Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Johan Rungius
↑ Jöran Nordberg (1677–1744): Histoire De Charles XII Roi De Suede, 1742, lk. 531
↑ Journal de Pierre le Grand depuis l'année 1698, jusqu'a la conclusion de la paix de Nystadt., Londres 1773, lk. 137-138 RA teavik^{[alaline kõdulink]}

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Boris Kurakin (1676-1727): Записки кн. Б.И. Куракина 1700-1710
Hermann Poorten`s Aufzeichnungen über die Belagerung und Einnahme der Stadt Narva durch die Russen im Jahre 1704, In: Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Kurlands Bd. II, XIII, 1861. Lk. 191–198.

[Massie-1] 1,0 ^1,1 Robert K. Massie: Peter der Große – Sein Leben und seine Zeit, Frankfurt/ Main 1987, S.352f

[:0-2] 2,0 ^2,1 Christian Kelch (1710). "Liivimaa ajaloo järg" 1710 (tõlge Kirjastus Eesti Ajalooarhiivi Tartu 2009). Tartu 2009: Eesti Ajalooarhiiv.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link)

[3] Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: Johan Rungius

[4] Jöran Nordberg (1677–1744): Histoire De Charles XII Roi De Suede, 1742, lk. 531

[5] Journal de Pierre le Grand depuis l'année 1698, jusqu'a la conclusion de la paix de Nystadt., Londres 1773, lk. 137-138 RA teavik^{[alaline kõdulink]}

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]