Hans Heinrich von Liewen (1664–1733)

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Liewenite vapp

Hans Heinrich von Liewen (1664–1733) oli Rootsi sõjaväelane, Liivimaa õuekohtu president ja Liivimaa jalaväepataljoni ülem, kes osales Põhjasõjas.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Heinrich von Liewen sündis Eestimaal 1664. aastal Bernhard Otto Lieweni ja Gertrud Elisabeth von Wrangelli perre.[2]

2. oktoobril 1688 sai ta Gustav Moritz Lewenhaupti jalaväerügemendis 24. aastaselt leitnandiks. Selle rügemendiga teenis ta Hollandis. 1693. aastal sai ta kapteniks, kuid lahkus 5 aastat hiljem lühiajaliselt sõjaväeteenistusest.[1]

Tegevus Põhjasõjas ja hilisem elu[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjasõja alguseks naasis ta aga teenistusse ja sai Eestimaa aadlilipkonnas ooberstleitnandiks. Kuigi tal oli üksuses kõrge auaste, ei läinud selle ülemakoht talle, vaid Fritz Wachtmeisterile. Liewen sai samal aastal siiski võimaluse üksust juhatada, kui 1700. aasta sügisel moodustati Liivimaa 2. jalaväepataljon, mille ülemaks Liewen 10. aprillil ka sai.[3][1]

1700. aastal osales ta Narva ning hiljem ka Rõuge lahingutes. Viimases paistis ta oma tegevusega eriti silma.[4]

Selle pataljoniga osales ta veel ka Erastvere ja Hummuli lahingutes, kus tema 480-meheline üksus peaaegu hävitati. Hoolimata suurest kaotusest täiendati pataljoni 1703. aastal ning muudeti rügemendiks, mille juhatajaks määrati 17. augustil jällegi Liewen.[1][5]

Kuna tema rügement kannatas desertöörluse all, küsis 1705. aasta 18. mail Liewen Eestimaa viitsekubernerilt luba sõdureid deserteerimisele meelitanud talupoegi karistada. Seda talle ka lubati. 1707. aastal kästi tal ka Kunda mõisa talupoegade mässu maha rahustamiseks sinna sõdureid saata.[6]

 Pikemalt artiklis Vinni lahing

1708. aastal alustasid Rootsi jõud rünnakut Venemaa kontrolli alla läinud Ingerimaale. Operatsiooniplaanide raames pidid rootslased korraldama pealetungi ka Eestist. Samal aastal kogunes Vinni mõisa juurde Rootsi välivägi, milles oli ka Lieweni üksus. Liewen ise valiti ka vägede üldjuhatajaks. Selles lahingus osutus Rootsi armee jällegi kaotajaks ning pidi taganema.[5][7]

Siiski edutati Liewen 1710. aasta 21. märtsil kindralmajoriks. Samal aastal alistus ta koos oma rügemendiga Tallinnas.[5] 1711. aasta 10. oktoobril sai ta Ihukaitse tragunirügemendis ooberstiks. Kolm aastat hiljem sai ta juba kindralleitnandiks ja Karlskronas admiraliteedi direktoriks. 1717. aasta 18. juunil sai ta Ida-Skåne jalaväerügemendis ooberstiks.[1]

1719. aasta 9. mail sai ta Rootsi Riigikogu (Riksråd) liikmeks, kuid naasis samal aasta Liivimaale, kus temast sai novembris Liivimaa õuekohtu president, kuid seda ametit ta vastu ei võtnud. 1719. aastal ta ka immatrikuleeriti.[4]

Hans Heinrich von Liewen suri 1733. aastal.[1]

Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]

Hans Heinrich von Liewen abiellus 1699. aasta 5. märtsil Catharina Elisabeth von Ükskülliga, kuid viimane suri juba 1701. aastal.

1702. aastal abiellus ta Magdalena Juliana von Tiesenhauseniga, nende abielust sündis juba seitse last: Hans Heinrich, Otto, Gertrud Elisabeth, Volmar, Henrika Juliana, Karl Friedrich ja Anna Christina von Liewen.[4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar". Vaadatud 11.04.2023.
  2. ↑ "Count Hans Henrik von Liewen". Vaadatud 11.04.2023.
  3. ↑ "Swedish Regiments during the days of the Allotment System". Vaadatud 11.04.2023.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 "Von Liewen nr 67". Vaadatud 11.04.2023.
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 "Swedish Colours from Enlisted and Militia Units in the Baltic Provinces 1700–1710" (PDF). Livonian Regiment of Foot. Colonel H.H. von Lieven 1700–1710. Vaadatud 11.04.2023.
  6. ↑ Fainštein, Viktor. Eesti rahva ajaloost Põhjasõja aastail 1700–1721. Lk 81, 133, 134.
  7. ↑ "VINNI LAHING algas Vene tragunite ja kasakate rünnakuga". Vaadatud 11.04.2023.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hans_Heinrich_von_Liewen_(1664–1733)&oldid=6549992"