Nüüdisühiskond

Nüüdisühiskond on tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Nüüdisühiskonnale on eelnenud primitiivühiskond (riik, kiri, kirjutatud seadused jne), agraarühiskond (püsiv, hajali, linnad kui administratiivkeskused) ja industriaalühiskond (üleminek vabrikutootmisele, tehnika areng) .

Nüüdisühiskonna tunnused

Majanduses toimus tööstuslik kaubatootmine, kapitalism. Majandusele iseloomulik oli ka veel teenindusühiskond. Rahvas hakkas rohkem osalema ühiskonna valitsemises, hakati rohkem tunnustama inimõigusi. Muututi vabameelsemaks inimsuhetes ja vaimuelus ning haridusvõimalused kasvasid. Tekkis suurem vabadus ja võimalus liikuda. Infotehnoloogia arenes kiiresti ja internet levis laiemalt. Ühiskonnasektoreid sai kergemini eristada ning nad olid omavahel tihedamini seotud. Inimesed kolisid rohkem linnadesse. Nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks, kuna hakati massiliselt kasutama kõrgtehnoloogilisi vahendeid ning muutusid inimeste väärtushinnangud .

Ühiskonna sektorid

Nüüdisühiskonnas on välja kujunenud kolm sektorit:

1. Avalik ehk valitsussektor (riigi institutsioonid, bürokraatia, seadused);

2. Turumajandus ehk erasektor (ettevõtted, majandustegevus, turusuhted);

3. Kodanikuühiskond (parteid, sotsiaalsed liikumised, mittetulundusühingud, eraisikute tegevus).

Avalikus sektoris olevate asutuste ja ettevõtete eesmärk on muuta meie riik paremaks. Selleks on nende tegevus inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika. Erasektoris tegutsevad ettevõtted, mille eesmärk on teenida oma tegevusega mingisugust tulu. Sinna kuuluvad eraomandis ettevõtted, kes toodavad mingeid tooteid ning teenivad selle pealt kasumit. Kolmas sektor on mittetulundussektor. Seal on organisatsioonid või asutused, mis tegelevad sotsiaalsete ja ühiskondlike tähtsate teemadega. Nende eesmärk pole kasumi ega tulu teenimine.

Heaoluühiskond. Heaoluriik

Heaoluriigis pööratakse palju tähelepanu inimeste tervisele, heaolule, suuremate eelarvevahendite eraldamisele sotsiaalhoolekandele ning mitmesugustele toetustele. Riigi põhifunktsioon on seadusandluse ja riigikaitse korra kindlustamine, kuid heaoluriik reguleerib rohkem majandust ja tegeleb sotsiaalvaldkonna teenustega. Heaoluriigis on olulisel kohal inimeste sotsiaalne õiglus. Heaoluriik on riigi korraldus, mis tugineb majandusliku taastootmise ja jaotamise protsessidele, et parandada inimeste toimetulekuvõimalusi.

Heaoluriigi tunnused

1. Rahalised ressursid jaotatakse eelarve kaudu erinevate ühiskonnaelu valdkondade vahel ära.

2. Ligi pool eelarvest eraldatakse sotsiaalsfääri vajadusteks (hoolekanne, tervis, pensionid, toetus).

Nüüdisühiskonna kujunemisega kaasnenud muutused

Nüüdisühiskond hakkas arenema koos tööstus- ehk industriaalühiskonnaga, mis sai alguse tööstuspöördest. Olulisele kohale tõusis majanduses tööstuslik tootmine. Kõik väikesed manufaktuurid ja töökojad asendati suurte vabrikutega. Inimesed hakkasid töötama erinevates tööstustes ning seda palju pikemalt, kui agraarühiskonnas kombeks oli. Kui agraarühiskonnas töötati rahvakalendri, ilmastiku ja usupühade järgi, siis industriaalühiskonnas muutusid normaalseks 12–14 h tööpäevad. Tööaeg domineeris vaba aega ning ütlus „Aeg on raha!“ sai juhtmotiiviks. Ühiskonnas hakati väärtustama rohkem palgatööd ja inimeste elurütm muutus.

Tööstusliku arengu tagajärjel muutus linna- ja maaelanike arvu suhe. Linnaelanike ja tööstustööliste arv kasvas ja maaelanike arv järjest kahanes. Kuna inimesed teenisid tööstustes rohkem raha, tõusis elatustase, paljud kolisid linnadesse ning tekkis ka suurem vajadus arstide, ametnike, poodide, advokaatide järele. Linnastumine muutis omakorda ka leibkonnamudelit. Agraarühiskonnas oli tavaline see, et mitu generatsiooni samast perest elasid ühe katuse all. See aitas neil põllutöödega lihtsamini hakkama saada ja maaelu mugavamaks teha. Kui tööstused tekkisid ja ei olnud enam nii suurt osakaalu maaelul, hakkasid koos elama pigem väikepered, ehk isa ja ema koos oma alaealiste lastega. Vanavanemad jätkasid elu maal.

Tööstusühiskonnale järgnes tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond. Teenindussektori osatähtsus hakkas kiiresti kasvama ning algas tehnoloogia ja teaduse areng. Lisaks sellele muutus oluliselt inimeste elustiil. Kui tööstusühiskonnas oli linnaelanike osakaal ühiskonnas tunduvalt suurem kui maaelanike, siis postindustriaalses ühiskonnas hakkas see suhe ühtlustuma. Inimesi hakkas mõjutama massimeedia ja masstootmine, mis kujunesid selles ühiskonnas olulisteks tunnusjoonteks. Raadio, televisioon, külmkapp ja telefon ei olnud enam kättesaamatud esemed eurooplastele, vaid muutusid elementaarseteks.

Pärast tööstusjärgset ühiskonda tekkis teadmus- ehk infoühiskond. Selles ühiskonnas sai oluliseks info kättesaadavus ja liikumine. Toimus kõrge infotehnoloogiline areng. 1995. aasta alguses pääses internetile ligi vähem kui 20 miljonit inimest. Kümne aastaga muutus internet aina lihtsamalt kättesaadavaks ja 2005. aastaks oli interneti kasutajaid üle 1 miljardi. Maailma esimene veebileht loodi aastal 1991 ning kasutajate arvu tõusuga tõusis drastiliselt ka veebilehtede arv. 2000. aasta lõpus oli internetis 20 miljonit veebilehte. Kuna internet hakkas aina ulatuslikumalt levima, muutus ka ülekande hind järjest odavamaks. Infoülekanne, mis maksis aastal 1970 150 000 USA dollarit, maksis 1999. aastal 0,12 dollarit.