Mihai I

Allikas: Vikipeedia
Mihai I 2007. aastal
Mihai I

Mihai I (26. oktoober 19215. detsember 2017) oli Rumeenia kuningas, kes valitses aastatel 19271930 ja 19401947.

Mihai oli kuningas Carol II poeg. Ta sai esimest korda kuningaks pärast oma vanaisa Ferdinandi surma, sest Ferdinand keeldus oma priiskavalt ja lodevalt elavat poega Carolit troonile lubamast. Ent 1930. aastal teostas Carol riigipöörde, kukutas oma poja ning haaras võimu enda kätte. Kuid aastal 1940 kaotas Rumeenia Ungarile Transilvaania ning Bulgaariale lõunapoolseid alasid, lisaks veel Nõukogude Liidule Moldova ja Põhja-Bukoviina. Seetõttu muutus Caroli valitsus äärmiselt ebapopulaarseks ning too pidi trooni taas pojale loovutama. Nüüd asus Mihai ametlikult juba iseseisvalt valitsema, kuid tegeliku võimu sai endale Saksa-meelne diktaator Ion Antonescu.

1944. aastal otsustas Mihai Rumeenia Saksa-meelse režiimi kukutada, sest oli selge, et sõda kaotatakse. Ta vangistas Antonescu ning kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaal moodustatud Horia Sima rahvuslik valitsus ütles oma üleskutses sel puhul: Kuningas Michael tõotab rahu. Tõeliselt ei tähenda see rahu muud kui Rumeenia okupeerimist Nõukogude armee poolt ja seega Rumeenia bolševiseerimist ning rumeenia rahva orjastamist ja hävitamist. See on alatu vale, et inglased ja ameeriklased olevat taganud Rumeenia iseseisvuse, sest tegelikult on nad meie maa ammugi Stalinile lubanud. ... Juba praegu seisab kuninga Michaeli jaoks lennuk valmis, et teda õigel ajal välismaale viia[1].

Novembris 1947 külastas Mihai Londonit, tema nõbude - printsess Elizabethi (tulevane Inglismaa kuninganna Elizabeth II) ning Kreeka ja Taani prints Philipi abielu, kus ta kohtus ka oma tulevase abikaasa, Bourbon-Parma printsess Annega. Kuningas lükkas tagasi kõik varjupaigapakkumised ning tuli Rumeeniasse tagasi.

Kommunistlikus riigis polnud kuningale mõistagi kohta. 30. detsembril 1947, valmistudes uusaastapidustusteks Sinaias Peleși lossis, kutsusid Rumeenia kommunistide juhid Petru Groza ja Gheorghe Gheorghiu-Dej ta Bukaresti tagasi. Pealinnas Elisabeta lossi jõudes märkas ta, et seda ümbritsesid Punaarmee rumeenlastest koosneva Tudor Vladimirescu diviisi sõdurid. Lossis sundisid Groza ja Gheorghiu-Dej teda alla kirjutama eelnevalt valmistrükitud troonist loobumise aktile. Mihai ei saanud ka endale lojaalseid vägesid appi kutsuda, kuna telefoniliinid olid läbi lõigatud.

Mihai meenutas hiljem, et kui ta keeldus aktile alla kirjutamast, ähvardas Groza teda relvaga, ning ähvardas, et kui ta ei kuuletu, tapetakse valitsuse käsul ligi tuhat vangistatud õpilast.

NKVD endine juht, kindralmajor Pavel Sudoplatov meenutas aga hiljem, et NSV Liidu asevälisminister Andrei Võšinski pidas ise läbirääkimisi Mihaiga troonist loobumise osas, lubades talle ka maksta Mehhikos pensionit.

Albaania liider Enver Hoxha aga meenutas hiljem, vestlustest Rumeenia kommunistide juhtidega, et Mihaid ei ähvardanud relvaga mitte Groza, vaid Gheorghiu-Dej, ning nagu Nikita Hruštšov väitis, lubati Mihail riigist lahkuda väikese kaaskonnaga ja kogu soovitud varaga, ning et Punaarmee ümbritses lossi, et kaitsta seda kuningale lojaalsete väeüksuste eest.

3. jaanuaril 1948 sunniti ta riigist lahkuma. Sama aasta märtsis teatas ta, et tema loobumine troonist oli sunnitud, ning kasutas kuninga tiitlit eksiilis edasi.

Peale Caroli tagasiastumist 1940. aastal ei kohtunud Mihai temaga enam kunagi ja ka ta ise ei tahtnud oma isa näha, kuna too oli tema ema oma avalike armuafääridega mitu korda häbistanud. Ka isa surma järel 1953. aastal ei ilmunud Mihai tema matustele.

10. juunil 1948 abiellus ta Rumeenia kuninganna Annega Ateenas. Kuna Anne oli katoliiklane, palusid nad abiellumiseks õnnistust paavst Pius XII-lt. Kui aga Mihai keeldus lubamast, et ta kasvatab lapsi katoliiklastena, sest see oli vastuolus 1923. aasta Rumeenia põhiseadusega, ei andnud paavst nõusolekut, ning katoliku kirik kuulutas nende abielu legaalseks alles 1966. aastal. Paaril sündis 5 tütart:

Algselt elasid Mihai ja Anne Firenzes, hiljem kolisid nad Lausanne'i, 1950. aastal Hampshire krahvkonda Inglismaal ja 1956. aastal tagasi Šveitsi Versoixi, kus nad elasid 45 aastat. Anne suri 1. augustil 2016.

Aastal 1992 aastal külastas ta 44 aasta järel taas oma kodumaad, kuid sai juba samal aastal taas sissesõidukeelu, sest toonast valitsust hirmutas kuninga suur populaarsus ning kardeti monarhia taastamist. Aastal 1997 Mihai kodakondsus taastati ning sellest ajast alates elas ta vaheldumisi Šveitsis ja Rumeenias.

Monarhia taastamist Mihai ei taotlenud, seda enam, et tal polnud ühtegi poega. 30. detsembril 2007, troonist loobumise 60. aastapäeval, kirjutas Mihai alla Rumeenia kuningliku perekonna alusreeglitele, millega ta määras troonipärijaks printsess Margareta ning annetas talle Rumeenia kroonprintsessi ning Rumeenia krooni hooldaja tiitli. Ühtlasi palus ta Rumeenia parlamenti monarhia võimaliku taastamise korral loobuda Saali õigust järgivast troonijärglusest. Uued alusreeglid ei ole Rumeenia kuningriigi põhiseaduse alusel siduvad, kuni puudub Rumeenia kuningliku parlamendi heakskiit. Samuti sõltub Rumeenia kuningliku parlamendi valikust Hohenzollern-Sigmaringenite troonijärglus.

2. märtsil 2016 tõmbus Mihai avalikust elust tagasi. Varem sel aastal diagnoositi tal krooniline leukeemia ja kartsinoom.

Mihai suri 5. detsembril 2017 oma kodus Šveitsis Aubonne'is, olles viimane elusolev enne Teist maailmasõda valitsenud riigipea.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Reetmine Rumeenias. Eesti Sõna, 25. august 1944, nr. 197, lk. 1.
Eelnev:
Ferdinand
Rumeenia kuningas
19271930
Järgnev:
Carol II
Eelnev:
Carol II
Rumeenia kuningas
19401947
Järgnev:
Monarhia kaotati