Püha Kanuti gild
Püha Kanuti gild ehk Kanuti gild (saksa keeles Kanutigilde) oli katoliku pühaku Knud Lavardi (1096–1131, kanoniseeritud 1169) järgi nimetatud gild.[1]
Keskajal oli Kanuti gild mitmes Põhja-Euroopa linnas.[1]
Tallinna Kanuti gild asutati arvatavasti 13. sajandil, esimest korda on seda mainitud kirjalikes allikates aastal 1326.[1]
Kanuti gild tegutses Tallinnas Kanuti gildi majas Pikk tänav 20.
.jpg)
Esialgu kuulusid Kanuti gildi käsitöölised ja kaupmehed. Kui tekkis Suurgild, läksid kaupmehed sinna üle ja Kanuti gildi jäid nii-öelda peenemad käsitöölised. Kui aastal 1698 suleti Oleviste gild, hõlmas Kanuti gild sealtpeale kõiki organiseerunud käsitöölisi. Eestis likvideeriti gildid 1920. aastal.[1] Tallinna Kanuti gildi ja Toompea Toomgildi järglasena tegutses Tallinna endiste St. Kanuti ja Toomgildi käsitöömeistrite ühing.
Tallinna Kanuti gildi kuulusid järgmised tsunftid: kingseppade (esmamainitud 1335), pagarite (1335), sadul- ja rihmaseppade (1335), rätsepate (1337), kalevišäärijate[küsitav] (1337), seppade (1374), vaskseppade (1374), raud- ja relvaseppade (1374), kullasseppade (1393), vööseppade (1459), kirurgide (1466), maalijate (1513), klaasseppade (1513), tislerite (1513), ratas- ja tõllasseppade (1632), pottseppade (1643), lukkseppade (1644), treialite (1650), nööbi- ja poorditegijate (1650), kordiaaniparkalite (1657), tinavalajate (1660), kübarseppade (1663), seemis- ja valgeparkalite (1668), möldrite (1687), kinnas- ja kukkurseppade (1688), saksa müürseppade (1690), frisööride (1733), parukategijate ja pärlitikkijate (1755), koogipagarite (1764), raamatuköitjate (18. sajand), toolitegijate (1804) ning mehaanik-tehnikute (1896) tsunft.
Tallinna Kanuti gildi liikmed olid peamiselt sakslased. Eestlaste liikmeksvõtmist tõkestati eriti aastail 1508–1698.[1]
9. juunil 1920 võttis Eesti Asutav Kogu vastu Seisuste kaotamise seaduse, millega kaotati Eestis seisused. Seisuslikuks kuulutatud asutused tuli likvideerida, sh gildid ja nende varad võõrandada. 1921. aasta suvel (9.07.–30.08) võeti Kanuti gildi liikuv ja liikumatu vara koos arhiivide, kirjade ja raamatutega ja tema poolt ülalpeetavate asutustega Töö- ja hoolekandeministeeriumi poolt üle riigi haldusse, Kanuti gildi varad võeti üle sama aasta oktoobri lõpul. Kanuti gildi liikumatu varana võeti üle Kanuti gildi maja Pikk tänav 20, Maria Varjupaik Uus tänav 16 ja Kanuti gildi aed (ülevõtmisaktis Rahwa aed) Aia tänav 14/ Merepuiestee 5[2].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Anu Mänd. "Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal." Teoses "Modus vivendi II" (= Vana Tallinn XVI (XX)). Tallinn 2005, S. 129-157.