Meemesilane

Allikas: Vikipeedia
Meemesilane
Meemesilane maarjaohaka (Silybum marianum) õiele laskumas
Meemesilane maarjaohaka (Silybum marianum) õiele laskumas
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Selts: Kiletiivalised Hymenoptera
Alamselts: Rippkehalised Apocrita
Ülemsugukond: Mesilaselaadsed Apoidea
Sugukond: Mesilaslased Apidae
Alamsugukond: Apinae
Triibus: Apini
Perekond: Mesilane Apis
Liik: Meemesilane
Ladinakeelne nimetus
Apis mellifera
Linnaeus, 1758
Apis mellifera distribution map.svg

Meemesilane (Apis mellifera) on mesilaseliik perekonnast mesilane (Apis).

Meemesilase algne levila oli Euroopa, Aafrika ja Ees-Aasia. Et ta annab mett, siis inimene kasutab teda (mesindus) ning ta on levinud üle maailma: teda on levitanud eurooplased teisi maailmajagusid kolonialiseerides. Põllumajandusele on oluline, et meemesilane tolmeldab õisi, mistõttu ta on üks tähtsamaid koduloomi.

Meemesilasel on umbes 25 alamliiki, mida nimetatakse mesilastõugudeks. Need kujunesid praegusel kujul alles pärast viimast jääaega jääst vabanenud alade taasasustamise käigus. Euroopa parasvöötmes ja jahedates piirkondades (Alpidest põhja pool) levis euroopa meemesilane.

Nagu mõned teisedki mesilaseliigid, on meemesilane ühiseluline (peredena elav) lendav putukas. Aasias elab veel kaheksa mesilase perekonna liiki. Kõige tuntum neist on india mesilane, keda peetakse mesilasekahjuri varroalesta algseks peremeheks.

Alamliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Mesilasrass

Meemesilasel on järgmised alamliigid:

Tapjamesilased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Aafrika meemesilane (hübriid)

1956. aastal viidi Aafrika meemesilaste emamesilased Brasiiliasse, kus puutudes kokku euroopa meemesilasega, tekkis ülimalt agressiivne hübriid, mida nimetatakse brasiilia meemesilaseks, kuid mis on meedia kaudu enam tuntud tapjamesilase nime all.

Teaduslik uurimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Apidoloogia ehk mesindusteadus uurib mesilasi, eriti nende rolli kasulike taimede tolmeldamisel ning nende kasutamist mee saamiseks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Anatoomia ja füsioloogia

Glia. 1989;2(1):1-9., veebiversioon (vaadatud 13.10.2014) (inglise keeles)