Varroalest

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Varroa destructor
Varroa destructor mesilase vastsel

Varroa destructor ehk varroa lest on parasiitne lest, mis nakatab mesilasi ja hauet põhjustades varroatoosi (ladina varroatosis). Varroa lestast on saanud praeguseks kõige tõsisem meemesilaste haigusetekitajaks, lisaks on põhjustanud suurt majanduslikku kahju.

Väline kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Täiskasvanud emaslestad on silmaga nähtavad ja on isaslestadest suuremad.

Emaslest on läikiv, värvuselt pruun kuni punakaspruun, pikkus 1,1-1,2 mm ning laius 1,5-1,6mm. Kehakujult on ta lame, mistõttu on tal lihtne mesilaste küljes püsida ja arenevasse mesilashaudmesse tungida.

Isaslesta pikkus on 0,7mm ja laius 0,7mm, värvuselt on ta heledamad. Täiskasvanud isased ei toitu, kuna nende suised on sellised, mis ei võimalda toitu kätte saada, väljapool hauet neid ei leidu.[1]

Arengutsükkel[muuda | muuda lähteteksti]

Ca 30-60 tundi enne haudme kinni kaanetamist ronib emane lest kärjekannu ja hakkab toituma, ta on valmis munema. 3 päeva peale haudme kinni kaanetamist hakkab emane lest munema. Kokku muneb ta 4 kuni 6 muna. Emaslest elab suvel 2-3 kuud ning enamus neist jõuavad muneda 2 korda. Talvel elavad emaslestad 5-8 kuud täiskasvanud mesilaste küljes.

Esimesena munetakse üks viljastumata muna ehk isaslest ja seejärel viljastatud munad ehk emaslestad. Koorunud kahjurivastsed läbivad 2 arengutsükklit (protonümf ja deutonümf), seejärel arenevad täiskasvanuks. Emase lesta areng lesehaudmel kestab 7 päeva ja töömesilase haudmel 6 päeva; isase lesta areng vastavalt 6 ja 5 päeva. Isaslest viljastab ühe emaslesta, maksimaalselt kaks emaslesta, seejärel isaslest sureb. Tütar lestad, pärast emaga kärjekannust lahkumist, lähevad 2 nädala pärast uude kärjekannu munema.[2]

Lestale on täiskasvanud mesilane vaheperemeheks ja trantsportijaks. Varroa lest eelistab lesehauet, kuna isasmesilane ehk lesk areneb aeglasemalt. Lest ei elaks ilma mesilasteta ja haudmeta üle 5 päeva.

Varroa lesta levik[muuda | muuda lähteteksti]

Varroa lestad levivad tarude siseselt ja mesilaste vahel täiskasvanud mesilaste abil.

Varroa lesta levikule aitavad kaasa:

  • Rändmesindus
  • tõuemade ja mesilasperede müük
  • taimede tolmendamiseks kasutatavad mesilaspered
  • mesinikud oma tavapärase mesindustegevustega
  • sülemlenud perede ära lendamine, lestad kukuvad teiste tarude vahele
  • mesilaste omavaheline röövimine (röövimine toimub toidu puudumisel).

Varroa lesta toitumine[muuda | muuda lähteteksti]

Varroa lestad toituvad haudme ja täiskasvanud mesilaste hemolümfist, häirides perede heaolu ja nii tekitavad lestad mesilastele suuri füüsilisi vaevusi. Võib lõppeda mesilase surmaga.

Varroa lesta leidumus mesilastel[muuda | muuda lähteteksti]

Täiskasvanud mesilastel leidub lesti:

  • tiibade kinnituskohtadelt
  • pea ja rindmiku vahelt
  • rindmiku ja tagakeha vahelt
  • tagakeha loogete vahelt

Tagakeha loogete vahelt on lestadel hea ja lihtne tungida läbi peremeesorgani ja imeda sealt hemolüfi.

Varratoos[muuda | muuda lähteteksti]

Varratoosi põhjustab varroa lest. Väljaspool hauet tungib lest enesekaitseks mesilase keha külge, kus mesilasel on teda raske eemaldada.

Lestad võivad olla ka erinevate viiruste kandjad näiteks- deformeerunud tiibade viirus, ägeda paralüüsi viiruse kandja jpt.

Haiguse tunnused[muuda | muuda lähteteksti]

Lestadega mesilased lendavad raskelt/vaevaliselt ja muutuvad jõuetuks. Lestadega mesilaste elud on kuni poole võrra lühem lesta vabast mesilasest.

Madal tase-[muuda | muuda lähteteksti]

Madalat haigestumise taset on raske avastada

Kesk- ja kõrge tase-[muuda | muuda lähteteksti]

Mesilastel:

  • deformeerunud ja/või atrofeerunud tiibadega mesilased
  • väikese tagakehaga
  • deformeerunud tiibadega surnud mesilased/nukud/arengujärgus mesilased
  • lestad mesilastel
  • vastsete/nukkude kalibalism
  • täpiline haudemuster/mosaiikne haue/ebaühtlane haue
  • parasiitide olemasolu
  • haudmekaanetis aukudega
  • helepruunid kuni pruunid surnud vastsed

Ekstreemselt kõrge tase-[muuda | muuda lähteteksti]

Ekstreemselt kõrge lestatuse taseme korral muutub pere jõuetuks ja hukub.[3]

Ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Sipelghape ja oblikhape on inimese tervisele ohtlikud ja neid kasutades tuleb olla ülimalt ettevaatlik ja tarvitada ettevaatus abinõusi.Tänapäevaste ravimite efektiivsus on 80-95%, eeldusel, et ravitakse vastavalt juhendile.[1]

Kasutatud allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Oherd A., Vari L.. "Varratoosi ja kaasnevate mesilashaiguste tõrje". 2015. Vaadatud 10.11.2019.
  2. "Varroa mites". BeeAware. Vaadatud 09.10.19.
  3. "Varroatoos". 28. 04.2019. Vaadatud 10.11.2019.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Varroatoos". Vaadatud 10-11.2019.