Meeldiv monstera
| Meeldiv monstera | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
| Selts |
Konnarohulaadsed Alismatales |
| Sugukond |
Võhalised Araceae |
| Perekond |
Monstera Monstera |
| Liik |
Meeldiv monstera |
| Binaarne nimetus | |
|
Monstera deliciosa Liebm. | |
Meeldiv monstera (Monstera deliciosa) on Lõuna-Mehhiko troopilistes metsades kasvav õistaim[1]. See on inimtegevuse läbi levinud mitmesse troopilistesse aladesse ning on võõrliik Hawaiil, Seišellidel, Ascensioni saarel ja Seltsisaartel. Parasvöötmes on see levinud toataimena.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Meeldiv monstera kuulub võhaliste taimeperekonda ja on õhujuurtega poolepifüüt. Looduses kasvab see kuni 20-meetri kõrguseks, selle suured lehed võivad olla 25–90 cm pikad ja 25–75 cm laiad. Noorte taimede lehed on väiksemad ja neil pole sees auke, kuid vanemate taimede lehtedel on fenestratsioon – augud lehtede keskel, kahel pool rootsu.[2][3] Kuigi looduses kasvab taim suureks, jääb see toataimena tavaliselt 2–3 m kõrguseks.
Looduses kasvavad noored taimed pimedamate alade poole, et leida puutüvi, mille najal valguse poole kasvada.[4]
Õisiku küljes on sametise välimusega kreemjas-valge kandeleht, mis varjab kollakas-valget tõlvikut, mis on 10–15 cm kõrge ja diameetrilt umbes 3 cm. Taim on isetolmlev.[5]
Vili[muuda | muuda lähteteksti]
Meeldiva monstera vili on kuni 25 cm pikk ja diameetriga 3–5 cm. See meenutab välimuselt rohelist kuusnurgsete soomustega maisitõlvikut. Vilja küpsedes langevad soomused viljalt, eraldades tugevat magusat lõhna. Lõhn meenutab ananasse ja banaane.[6] Vilja küpsemine võtab enam kui aasta.[4] Vili on söödav ja inimestele ohtu ei kujuta[7], kuid toorete viljade söömine võib kaltsiumoksalaadi kristallide tõttu tekitada ärritust suus.
Levik[muuda | muuda lähteteksti]
Taim kasvab niisketes troopilistes metsades Mehhiko lõunaosas aga ka näiteks Belize’is, Hondurases, El Salvadoris, Costa Ricas, Guatemalas ja Panamas. Seemned langevad maapinnale, seemiktaimed roomavad puu poole, kuhu end seejärel kinnitavad. Ümbritsevate juurte abiga ronib taim võrastiku valguse poole (enamasti monstera täispäikeses ei kasva, vaid eelistab varju). Metsikuid taimi võib leida ka Põhja-Ameerikas (Florida), Aasias (Malaisia, India), Austraalias ning Vahemere lääneosas (Sitsiilia, Portugal, Maroko, Madeira).
Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Meeldiv monstera on troopilistes ja lähistroopilistes kohtades tüüpiliselt iluaia taim. See vajab rohkelt ruumi ning rammusat ja pidevalt niisket mulda. Maapinnal kasvava taime võiks istutada mõne puu või võre juurde, kus see ronida saab. Taim kannatab kuni –1°C külma, kuid vaid mõne tunni. Üldiselt on eelistatud püsiv alamtemperatuur 13–15°C, sest taime kasv jääb kinni 10°C. Taim vajab eredat valgust, kuid mitte lauspäikest.
Väljaspool troopilist kliimat on meeldivat monsterat välistingimustes kasvatada raske. Taime õitsemiseks on vajalikud kindlad tingimused; troopilises ja lähistroopilises kliimas õitseb taime aga lihtsasti.[7] Ideaaltingimustes hakkab taim õitsema kolm aastat peale istutamist.
Kasvatamine toataimena[muuda | muuda lähteteksti]
Monstera välimus, lihtne kasvatamine ja hea taluvus on teinud sellest populaarse toataime. Põhjapoolkeral kasvatakse seda nii kodudes kui kontorites. Sellele sobivad ere mitte-otsene valgus ning temperatuurivahemik 20–30°C. Taime kastetakse kui muld on pisut kuivanud (umbes kord ühe–kahe nädala tagant). Kasvamiseks vajab see vett läbilaskvat mulda.[8] Toataimena kasvavad monsterad õitsevad harva.
Muud kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]
Taime õhujuuri kasutatakse Peruus nööridena. Mehhikos punutakse neist korve ning juuri kasutatakse ka liigesepõletiku sümptomite raviks.[2] Martinique’is kasutatakse juuri maohammustuste raviks.
Mürgisus[muuda | muuda lähteteksti]
Meeldiv monstera on kassidele ja koertele mürgine, kuna sisaldab nõelalaadseid kaltsiumoksalaadi kristalle. Kristallid võivad tekitada suu, keele ja seedesüsteemi vigastusi. Kokkupuude taimega tekitab kassidel ja koertel dermatiiti.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Monstera deliciosa Liebm. GRIN-Global". npgsweb.ars-grin.gov. Vaadatud 28. detsembril 2023.
- ↑ 2,0 2,1 Morton, Julia F (1987). "Fruits of warm climates". hort.purdue.edu. Lk 15–17. ISBN 0-9610184-1-0. Vaadatud 28. detsembril 2023.
- ↑ Naturhistoriske forening i Kjøbenhavn.; Kjøbenhavn, Naturhistoriske forening i (1849). Videnskabelige meddelelser fra den Naturhistoriske forening i Kjöbenhavn. Kd 1849–1850. Kjöbenhavn: Selskabets Bestyrelse.
- ↑ 4,0 4,1 "Monstera deliciosa {Araceae}". University of Connecticut. 12. oktoober 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. oktoober 2007. Vaadatud 28. detsembril 2023.
- ↑ "Monstera deliciosa -- Swiss cheese plant". Earth.com (inglise). Vaadatud 28. detsembril 2023.
- ↑ Peppard, Terry L. (1992). "Volatile flavor constituents of Monstera deliciosa". Journal of Agricultural and Food Chemistry (inglise). 40 (2): 257–262. DOI:10.1021/jf00014a018. ISSN 0021-8561.
- ↑ 7,0 7,1 Peters, R. E.; Lee, T. H. (juuli 1977). "Composition And Physiology Of Monstera deliciosa Fruit And Juice". Journal of Food Science (inglise). 42 (4): 1132–1133. DOI:10.1111/j.1365-2621.1977.tb12687.x. ISSN 0022-1147.
- ↑ "How to Grow and Care for Monstera Deliciosa". The Spruce (inglise). Vaadatud 28. detsembril 2023.