Matrix

Allikas: Vikipeedia
Matrix
The Matrix
Žanr ulmemärul
Režii Andy Wachowski
Larry Wachowski
Produtsent Joel Silver
Stsenaarium Andy Wachowski
Larry Wachowski
Peaosades Keanu Reeves
Laurence Fishburne
Carrie-Anne Moss
Hugo Weaving
Joe Pantoliano
Muusika Don Davis
Operaator Bill Pope
Montaaž Zach Staenberg
Filmistuudio Village Roadshow Pictures
Silver Pictures
Levitaja Warner Bros. Pictures
Aasta 1999
Esilinastus Flag of the United States.svg31. märts, 1999
Flag of Australia.svg8. aprill, 1999
Kestus 136 minutit
Riik Ameerika Ühendriigid
Austraalia
Keel inglise
Eelarve 63 mln dollarit
Piletitulu 463 517 383 dollarit
Järgnev Matrix II
IMDb profiil
Filmiveebi sissekanne

"The Matrix" või "Matrix" on 1999. aasta Ameerika ulme-märulifilm, mille lavastasid vennad Larry ja Andy Wachowski, ning milles täidavad peaosi Keanu Reeves, Laurence Fishburne, Carrie-Anne Moss, Joe Pantoliano ja Hugo Weaving. Film on esimene osa Matrixi frantsiisist, mis koosneb filmidest, videomängudest, animatsioonidest ja koomiksitest.

Film kujutab tulevikku, kus tehisintelligentsed masinad on inimkonna orjastanud ning loonud nende jaoks virtuaalreaalsuse, et neid vaos hoida, samal ajal ammutades energiat nende kehasoojusest. Saades tõe teada, liitub arvutiprogrammeerija Neo mässuliste grupiga, kes on vabastatud virtuaalmaailmast reaalsusesse ning kes aktiivselt üritavad masinatega sõdida.

Film sisaldab ohtralt viiteid küberpungi ja häkkeri subkultuuridele ning arutleb filosoofia ja religiooni temaatikal. Film on saanud mõjutusi muuhulgas raamatust "Alice Imedemaal", düstoopilisest ulmest, Hongkongi märulitest ja Jaapani animatsioonist.

Lugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvutiprogrammeerija Thomas A. Anderson (Keanu Reeves) on salajane häkker kasutajanimega Neo, kellega võtab ühendust küberuumis kuulsust kogunud häkker nimega Trinity (Carrie-Anne Moss) kes vihjab Neole Matrixist ning sellest, et teda jälgitakse salapäraste isikute poolt. Tänu Trinityle kohtub Neo lõpuks Morpheusega (Laurence Fishburne), kes lubab igale Neo küsimusele vastata, kui see vaid teda usaldab. Koos teiste häkkerite abiga äratatakse Neo virtuaalmaailmast reaalsesse maailma, kus ta saab teada, et tegelikult on aasta kusagil 2199 ning inimtsivilisatsioonist on järel vaid riismed. Morpheuse sõnul lõid inimesed 21. sajandil tehisintellekti, mis aga hakkas mässama ning viimase võimalusena hävitasid inimesed atmosfääri - selleks, et masinatelt loodetavalt võtta energiaallikas. Masinad aga leidsid uue viisi - nad vangistasid inimesed ning samal ajal kui need sünnist kuni surmani virtuaalmaailmas elavad, toituvad masinad nende kehasoojusest saadaval energial.

Saades teada tõe, liitub Neo mässulistega hõljuklaeva Nebuchadnezzar pardal, mille meeskonna ülesandeks on vabastada inimesi Matrixist. Kasutades oma teadmisi Matrixist, on neil oskus väänata füüsikaseadusi virtuaalmaailmas, andes neile sealseid üleloomulikke võimeid. Morpheus räägib Neole, et vastavalt ettekuulutusele pidi Matrixis sündima "väljavalitu", kellel on Matrixi üle piiramatu kontroll ning kes lõpetab sõja inimeste ja masinate vahel. Morpheus väljendab arvamust, et just Neo on see "väljavalitu".

Tänu pistikutele kõikjal Neo kehal (jäänukid tema viibimisest Matrixis) on Neo võimeline omandama mitmeid võitluskunste sekunditega. Ühes simulatsioonis tutvustatakse talle Agente, kes olevat Matrixis elavad eneseteadlikud programmid, kelle ülesandeks on hävitada iga oht Matrixile. Morpheus seletab, et juhul kui Neo mõistab, et tema on "väljavalitu" ei suuda keegi talle enam vastu hakata. Samuti õpib Neo, et olles ühendatud Matrixiga, mõjub iga surmav vigastus selles ka pärismaailmas surmavana.

Neo ja teised häkkerid hõljuklaeva pardal sisenevad uuesti Matrixisse, et minna kohtuma Oraakliga (Gloria Foster), kes tegi algupärase ennustuse "väljavalitu" kohta. Neo saab Oraakli enigmaatilistest vihjetest aru, et tema ei ole ikkagi "väljavalitu". Teel lahkuma Matrixist ilmuvad Agendid ning eriüksuslased. Morpheus annab ennast neile vangi, et teised saaksid põgeneda. Üritades naaseda reaalsesse maailma mõistavad peategelased, et nende meeskonnaliige Cypher (Joe Pantoliano), kes on reaalsuses pettunud ning kes soovib kõike unustades naaseda Matrixisse, on nad reetnud. Cypher saab viimaks surma ning allesjäänud ellujäänud lahkuvad Nebuchadnezzari pardale.

Morpheust hoitakse kinni valitsusehoones, kus teda piinatakse Agentide poolt, soovides teada ligipääsukoode Zioni peaarvutile (Zion on ainukene allesjäänud inimlinn reaalsuses). Neo ja Trinity üritavad oma juhti päästa. Pika võitluse tulemusena õnnestub neil viimaks Morpheus vabastada ning tema ja Trinity jõuavad põgeneda tagasi pärismaailma. Neo jääb aga endiselt Matrixisse, kus teda jälitavad Agendid. Samal ajal jälitavad reaalses maailmas hõljuklaeva robotid, kelle vastu aitab vaid EMP (elektromagnetiline impulss), mida aga ei saa kasutada samal ajal kui Neo on selle pardalt Matrixisse ühendatud. Just siis kui Neo jõuab lõpuks "väljapääsuni" Matrixist, tulistab Agent Smith (Hugo Weaving) teda korduvalt rinda. Neo sureb. Pärismaailmas räägib Trinity surevale Neo'le, et Oraakel olevat temale ennustanud, et ta armub "väljavalitusse" ning kuna ta on armunud Neosse, siis järelikult peab tema see "väljavalitu" olema. Neo süda hakkab uuesti lööma ning Matrixis toibub ta täielikult. Ta näib nüüd omavat võimu Matrixi üle. Ta peatab Agentide tulistatud kuulid käeviibuga ning blokeerib pingutuseta kõik nende rünnakud. Viimaks tapab ta Agent Smithi ning teised kaks Agenti põgenevad hirmus. Neo suudab naaseda Matrixisse ning viimasel hetkel käivitatud EMP päästab laeva.

Lühikene epiloog filmis näitab Neo't tagasi Matrixis, kus ta räägib telefoni, et ta kavatseb kõikidele vangistatutele Matrixis demonstreerida, et "kõik on võimalik". Ta lõpetab kõne ning lendab taevasse.

Näitlejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Näitlejate valik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Neo rolli pakuti algselt Will Smithile, kes aga loobus sellest oma teise filmi "Metsik, metsik Lääs" (Wild wild West) kasuks, kuna ta oli ebakindel Matrixi ambitsioonikate eriefektide osas. Nicolas Cage loobus rollis perekondlikel põhjustel. Sandra Bullock oleks kehastunud Trinity't, aga loobus sellest, kuna ta ei kujutanud ennast ette mängimas koos tollase kavandatava näitlejaga Neo rollis. Sean Connery loobus Morpheuse rollist.

Filmimine ja eriefektid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Matrix toodeti koostöös Warner Bros. ja Austraalia Village Roadshow Pictures filmikompaniidega. Enamus stseenidest filmiti Fox'i stuudiotes Austraalias, Sydneys ja linnas endas. Tuntud vaatamisväärsusi filmis ei näidatud, kuna eesmärgiks oli kujutada tavapärast Ameerika linna. Vaatamata pingutustele aga on filmis näha mõningaid Sydneys asuvaid tuntavaid hooneid ning asutusi ja liiklus on tänavatel vasak-poolne, samuti on mõnes võttes näha briti-inglise keelseid termineid.

Wachowski vennad nägid vaeva, et peamine näitlejaskond ning meeskond tunneks lähemalt filmi tausta. Näiteks prantsuse filosoofi Jean Baudrillard'i traktaat "Simulacra and Simulation" oli kohustuslik lugemine enamusele filmimeeskonnast.

Film on saanud tuntuks oma "bullet time" eriefektidega, kus näiliselt aeg aeglustuks või peatuks piisavalt, et näidata tegevust igast küljest. Efekti loomiseks kasutati vanamoodsat tehnikat nimega "time-slice fotograafia", kus objekti ümber paigutatakse suur hulk kaameraid, mis pildistavad tegevust peaaegu üheaegselt. Hiljem kokkumonteeritult jääb mulje otsekui kaamera tiirutaks objekti ümber piisavalt kiiresti, et hetke jooksul filmida kõike iga nurga alt. Matrixi järgedes vahetati see tehnika odavama ning lihtsama arvutigraafika vastu, andmaks sama efekti.

Filmis kalduti meelega erinevate värviteemade poole - Matrixis toimuv tegevus on sinistes toonides, reaalses maailmas toimunu aga rohelistes toonides. Samuti üritati Matrixi-maailmale anda võimalikult steriilset ning nurkliku disaini, samal ajal kui reaalsust kujutati rohkem inimliku ning pisut räpasena.

Muusika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Filmi muusika heliloojaks oli Don Davis. Ta märkas, et film kasutab oma disainis ohtralt peegleid ning peegeldusi ja üritas tahtlikult muusikale anda sarnast kõla vaheldades erinevaid orkestreid.

Muudest artistidest astuvad filmis üles Rammstein, Fightstar, Rob Dougan, Rage Against the Machine, Propellerheads, Ministry, Deftones, Monster Magnet, The Prodigy, Rob Zombie, Meat Beat Manifesto ja Marilyn Manson.

Mõjutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Matrix sisaldab ohtralt viiteid erinevatele teostele, filmidele, religoonidele ja filosoofiatele - muuhulgashinduism, budism, kristlus, eksistentsialism, judaism, gnostitsism ja nihilism. Üheks suureks mõjutuseks väidavad vennad Wachowskid olevat Jaapani animafilm "Ghost in the Shell".

Auhinnad ja kriitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Matrix sai enamasti kriitikutelt head vastukaja ning kriitikute kogukond Rotten Tomatoes annab filmile 87% heakskiiduga hindeks "värske".

Lisaks mitmetele kuulsatele auhindale võitis film ka neli Oscarit (parim filmimontaaž, parim helimontaaž, parim helimiksimine, parimad eriefektid).