Küberpunk

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Küberpunk (inglise keeles cyberpunk) on 1980. aastatel tekkinud teadusliku fantastika postmodernistlik žanr, laiemalt popkultuuri (muusika, filmide, telesarjade, arvutimängude) radikaalne allsuund, mis ühendab pungile iseloomuliku äärmusliku sotsiaalse ja moraalse nonkonformismi, anarhilise, vägivaldse ja mässava hoiaku ning arenenud infotehnoloogia intensiivse, kuid paranoilise kasutuse. Termin "küberpunk" pärineb Bruce Bethke novellist "Cyberpunk", mis ilmus 1983. aastal ulmeajakirjas Amazing Stories, ning kujutab endast sõnade "küberneetika" ja "punk" ühendust. Sellega tähistatakse küberruumi ehk virtuaalreaalsuse ja üleilmsete arvutivõrkude düstoopilist keskkonda.[1]

Vaade reklaamtahvleid täis suurlinnale
Küberpunk ammutab sageli inspiratsiooni suurlinnadest

Kirjanduses ja filmides kujutatakse tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud, kuid sotsiaalselt ebastabiilseid või repressiivseid tulevikuühiskondi. Tegevus toimub sageli labürintlikes linna- või sõjatsoonides, mis on eluks kõlbamatud ning allutatud suurfirmade võimule, tüüptegelaseks on mässumeelne häkker. Võtmemõisted on seotud tehnoloogiliste murdepunktidega, mis võivad kajastuda küborgi ehk masina ja bioloogilise organismi hübriidi kujundis. Keskne idee on küberruumi esitamine fiktsioonimaailma põhiüksuse ehk postmodernse hüperreaalsusena. Käsitletakse mitmesuguseid tulevikuinimese identiteediga seotud probleeme.[1] Hoolimata tumedatest tulevikukujutelmadest sisaldus varases, 1980. aastate küberpungis siiski ka utoopilisi elemente, kuna esmakordselt tundus inimteadvuse üleslaadimine arvutivõrku päriselt teostatav ning uute tehnoloogiatega kaasnevaid eetilisi probleeme ei teadvustatud veel täielikult.[2]

Tuntuimad küberpunkkirjandust viljelenud autorid on William Gibson, Bruce Sterling, Bruce Bethke, Lewis Shiner, Pat Cadigan, Rudy Rucker, Greg Bear, Walter Jon Williams, teise laine esindajate hulgast Neal Stephenson, Alexander Besher, Vernor Vinge, Cory Doctorow jt.[2]

Popkultuuri peavoolu sattus küberpunk filmiga "Matrix" (1999), kuid kaotas seejärel kiiresti populaarsuse, kuna tehnoloogia arengutase jõudis ulmekirjandusele nii-öelda järele. Näiteks William Gibson hülgas küberpungi ning läks üle realistlikule kirjandusele. Jaak Tomberg on sõnastanud hüpoteesi, et hiliskapitalistliku kultuuriruumi tehnoloogilisemaks muutmisega korrelatsioonis muutub realistlik kirjandus üha teadusulmelisemaks.[2]

Eesti keeles on küberpunkkirjanduse problemaatikat teiste hulgas käsitlenud Jaak Tomberg magistritöös "Ekstrapolatiivne kirjutamine: Tulevikukirjutuse poeetikast" (2004) ning Andrus Org doktoritöös "Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika" (2017).[3][4]

Küberpunkmuusika esimesteks näideteks võib pidada žanri kuuluvate filmide (näiteks "Blade Runner") heliribasid. 1990. aastatel inspireerusid küberpungist peamiselt rokkmuusikud, samas vaimus on edaspidi tegutsenud synthwave'i esindajad.[5]

Küberpunk kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Autoreid[muuda | muuda lähteteksti]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Philip K. Dick, "Kas androidid unistavad elektrilammastest?"
  • William Gibson, "Idoru" (Greif 2002, tõlkinud Juhan Habicht), "Neuromant" (Metsarada 2016, tõlkinud Kristel R. Sits ja Mart Kalvet), "Põlev kroom" (Tänapäev 2002, tõlkinud Jaak Tomberg ja Esta Tatrik), "All Tomorrow's Parties", "Mona Lisa Overdrive", "Pattern Recognition"
  • Juhan Habicht, "Selles mängus ei hüpata" (Katherine 1993)
  • Tom Maddox, "Halo"
  • Jeff Noon, "Vurt"
  • Rudy Rucker, "Software"
  • John Shirley, "Eclipse"
  • Neal Stephenson, "Lumevaring" (Varrak 2003, tõlkinud Juhan Habicht)
  • Bruce Sterling, "Skismaatriks +" (Fantaasia 2008, tõlkinud Iris Jeletsky, Tanel Saimre, Rea Raus ja Tarmo Vaarpuu), "Islands in the Net", "Zeltgeist"
  • Jack Womack, "Ambient"
  • Indrek Hargla, "Roos ja lumekristall" (Fantaasia 2006), "Ingel ja kvantkristall" (kogumikus "Täheaeg 7. Ingel ja kvantkristall", Fantaasia 2010)
  • Maniakkide Tänav, "Euromant" (Fantaasia 2011), "Mehitamata inimesed" (Fantaasia 2013)

Küberpunkfilme[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Akira" (1988)
  • "Avalon" (2001)
  • "Alita: Lahinguingel" (2019)
  • "Blade Runner" (1982)
  • "Brainscan" (1994)
  • "Code 46" (2003)
  • "Dark City" (1998)
  • "Equilibrium" (2002)
  • "Escape from L. A." (1996)
    • "Escape from New York" (1981)
  • "Gattaca" (1997)
  • "Ghost in the Shell" (1995)
  • "Hackers" (1995)
  • "Immortel (Ad Vitam)" (2004)
  • "Imposter" (2002)
  • "Johnny Mnemonic" (1995)
  • "Liquid Sky" (1982)
  • "Macross Plus" (1994)
  • "New Rose Hotel" (1998)
  • "Nirvana" (1998)
  • "Overdrawn At the Memory Bank" (1985)
  • "Paycheck" (2003)
  • "Robocop" (1987)
    • "Robocop 2" (1990)
    • "Robocop 3" (1993)
  • "Renaissance" (2006)
  • "Sneakers" (1992)
  • "Strange Days" (1995)
  • "Takedown" (2000)
  • "The Fifth Element" (1997)
  • "The Lawnmower Man" (1992)
    • "The Lawnmower Man 2" (1996)
  • "Matrix" (1999)
    • "Matrix II: Reloaded" (2003)
    • [[Matrix: Revolutsioon|"Matrix: Revolutsioon"]] (2003)
    • "Animatrix" (2003)
    • [[Matrix: Ülestõusmine|"Matrix: Ülestõusmine"]] (2021)
  • "Minority Report" (2002)
  • "Arhiiv" (2020)
  • "Uuendus" (2020)
  • "Valmistub esimene mängija" (2018)
  • "The Running Man" (1987)
  • "Total Recall" (1990)
  • "Tron" (1982)
    • "Tron: Pärand" (2010)

Küberpunk-teleseriaale[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Cowboy Bebop"
  • "Dark Angel"
  • "Ghost in the Shell: Stand Alone Complex"
  • "Max Headroom"
  • "Serial Experiments Lain"
  • "Total Recall 2070"
  • "Altered Carbon"
  • "Cyberpunk: Edgerunners"

Küberpunk fantaasiarollimängudes[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Cyberpunk 2.0.2.0."
  • "Cyberspace"
  • "Deus Ex"
  • "GURPS Cyberpunk"
  • "Shadowrun"
  • "Cyberpunk 2077"

Küberpunk muusikas[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Org, Andrus (2017). Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk-d 182–185. ISBN 978-9949-77-407-4.
  2. 2,0 2,1 2,2 Tomberg, Jaak (2019). "Küberpunk ilma teadusulmeta". Methis. Studia humaniora Estonica. 18: 111–114.
  3. Tomberg, Jaak (2004). Ekstrapolatiivne kirjutamine: tulevikukirjutamise poliitikast. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
  4. Org, Andrus (2017). Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ISBN 978-9949-77-407-4.
  5. "Cyberpunk Music: Origins and Evolution". Shell Zine. 26. detsember 2019. Vaadatud 23. jaanuaril 2023.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Küberpunkbändide kodulehed[muuda | muuda lähteteksti]