Mare Puusepp (arhitekt)
See artikkel vajab toimetamist. |
Mare Puusepp (neiupõlvenimi Mare Juurik) (10. jaanuar 1939 – 1. jaanuar 2005) oli eesti sisearhitekt.
Hariduskäik[muuda | muuda lähteteksti]
- Karitsa 7-klassiline Kool
- 1953–1957 Rakvere Pedagoogiline Kool
- 1963–1968 Tartu Kunstikoolis joonestamise ja joonistamise õpetamise erialal[1]
- 1968–1974 Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut
- 21. märts – 25. aprill 1997 Eesti Kunstiakadeemia "Ajalooline hoone ning selle restaureerimise ja saneerimise põhimõtted"
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
Oli aastatel 1957–1963 Vändra Keskkooli algklasside, joonistamise ja joonestuse õpetaja.
Töötas EKE Projektis sisearhitektina. Viimane töökoht oli AS Must-Valge Sisustuse sisearhitekt.[2]
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Olulisemaid sisekujundusi[muuda | muuda lähteteksti]
- 1991 Harju KEK-i spordihoone, arhitekt Ain Padrik
- 1993 Spordikompleks-profülaktoorium Kundas (tehniline projekt), arhitekt Ain Padrik; mälestis
- 1995 Restoran-baar Emilio & Hidalgo
- 1995 TeleMedia (tehniline projekt), arhitekt Jaan Laks
- 1995 Ingerisoomlaste Liidu Päevakodu Inkeri, mälestis
- 1997 Krediidipank Viljandis, mälestis
- 1998 Viljandi Kultuurimaja saal, mälestis
- 1998 Halliste Põhikool, arhitektid Ene Mänd ja Andres Mänd
- 2000 E-Betoonelemendi kontorihoone, arhitekt Anne Vinkel
- 2000 Muhu Põhikool, arhitektid Alar Kotli ja Arvi Aasmaa
Muid sisekujundusi[muuda | muuda lähteteksti]
- Põlva haigla
- Laekvere klubi
- Viljandi ARK (1998)
- Jõgeva Linnavalitsuse tööruumid (1998)
- Jõgeva Linnaraamatukogu lugemissaal (1998)
- Laiuse Põhikooli sisekujundus (interjöörid) (1998)
- Kuremaa ujula vestibüül ja saunakompleks (1999)
Bürood[muuda | muuda lähteteksti]
- Lennuamet
- ESTAIR Gargo
- Isoreal
- Meoni & Parsek
- Neste Cemikals
Mälestusi[muuda | muuda lähteteksti]
Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1977 Valga KEK administratiivhoone, arhitekt Arvi Aasmaa; 1. preemia
- 1981 Jõgeva KEK kaubanduskeskus, arhitekt Arvi Aasmaa; 3. preemia
- 1981 Pärivere sovhoosi kontor-klubi, arhitekt Ell Väärtnõu; ergutuspreemia
- 1985 Valgu sovhoosi kontor, arhitekt Vilen Künnapu; ajalehe Sirp aastapreemia
- 1991 Väike-Maarja kolhoosi kontor, arhitekt Meeli Truu; 1. preemia [3]
Isiklik elu[muuda | muuda lähteteksti]
Lapsepõlv möödus Rakvere lähedal Hiiemäe suurtalus. Isa Evald Juurik oli spordimees, kes viibis Nõukogude vangilaagris Venemaal; ema Salme Juurik kasvatas üksi kolme tütart. Õed: Ell Süda (17. detsember 1937 – 3. märts 2019) ja Tiiu Juurik (11. detsember 1944 – 18. september 1971).
Tegeles hobi korras ka sportvõimlemise, kergejõustiku ja suusatamisega.
Abiellus 19. detsembril 1969 Valdur-Rein Puusepaga (18. juuli 1939 – 23. juuli 2010). Neil on poeg Lauri.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1][alaline kõdulink]
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. jaanuar 2013. Vaadatud 3. mail 2012.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.muis.ee/museaalview/2631963