Harju KEK

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Harju KEK AS on Eesti ettevõte, mis alustas tegevust 1956. aastal. Selle põhitegevuseks on tänapäeval kinnisvara arendamine ja haldamine ning investeeringute juhtimine.[1]

Harju KEK alustas tegevust 1956. aastal kooperatiivse ettevõttena, tegutsedes ehituse ja ehitusmaterjalide tootmise valdkonnas. 60-ndate aastate lõpul, tootmismahtude kasvades täiustati ettevõtte juhtimisstruktuuri ning loodi erinevad spetsialiseeritud tootmisüksused. Tootmispindade ehituse ja arendusega pandi alus tööstuspargi kujunemisele Keilas. 1988. aastal tekkisid esimesed välissuhted, mis hiljem arenesid koostööks rahvusvaheliselt tuntud ettevõtjatega nagu ABB, NOKIA, GLAMOX ja ENSTO.

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 1991.aastal tõi kaasa muutused seadusandluses. Harju KEK reorganiseeriti äriühinguks ning allüksused tütarettevõtjateks. Koostöös välisfirmadega hakati looma erinevaid ühisettevõtteid.

60 – NDAD[muuda | muuda lähteteksti]

02.04.1956 asutasid viie kohaliku kolhoosi esindajad maaehitusettevõtte Keila Kolhoosidevahelise Ehitusnõukogu.

1958. aastal tekkis ühinemiste tulemusena Harju Kolhoosidevaheline Ehituskontor, mis tegeles ehitusega ümberkaudsetes kolhoosides. Hiljem arenes sellest välja Harju KEK.

Paralleelselt ehitamisega arendati abitootmist – oli rajatud oma paemurd ja killustikutootmine.

1963. aastal tegutses kontor juba 26 kolhoosi ühisettevõttena. Korrigeeriti ehituspoliitikat: kui varem oli kogu ehitusjõud samaaegselt killustatud paljude objektide vahel, siis nüüd koondati see väiksemale arvule objektidele. Kümnendi lõpus kiirenes ehitustempo ja töö muutus efektiivsemaks

70 – NDAD[muuda | muuda lähteteksti]

Kümnendi algusaeg nõudis uute tootmisbaaside rajamist. Loodi elektritööde jaoskond ning hakati tootma elektrikilpe ja kaablit.

Avati elektroonikatsehh ja elektromehaanika tsehh.

Moodustati spetsialiseeritud tööde valitsus, mis tegeles side- ja lõhkamistöödega. Kümnendi keskel hakkas arenema elamuehitus ning Harju KEKi ehitusmaht kasvas 12-25% aastas.

Koos elamuehituse kasvuga suurenes ka viimistlustööde maht ning tekkis suurem nõudlus kvalifitseeritud tööjõu värbamisel. Kümnendi lõpuks kasvas hüppeliselt ehituskvaliteedi tase.

80 – NDAD[muuda | muuda lähteteksti]

Kümnendi peamiseks märksõnaks oli organisatsiooni ümberstruktureerimine.1982. aastal loodi Eritööde Ettevõte Harju Elekter.

Keila Ehitusvalitsuse baasil loodi 3 eraldi ehitusvalitsust. Alustati atsetüleeni tootmist. Ehitati uus saeveski.

1986. aastal oli Harju KEK-is töötajaid 2158. Valmis Harju KEK-i peahoone, mis oli 1985. aasta parim ehitis Eesti NSV-s ning sai preemia.

Moodustati 2 iseseisvat ettevõtet – Harju KEK ja Mõigu KEK.

90 – NDAD[muuda | muuda lähteteksti]

Oluliseks muutusid välismajandussidemed: tekkisid partnerid nagu Stiebel Eltron, ABB, NOKIA, Glamox, Ensto jpt.

Külastati valgusteid tootva firma Glamox tehaseid Soomes ja Norras eesmärgiga luua ühisettevõte. Hiljem järgnes sellele koostöölepingu allakirjutamine.

Koostööst firmaga Nokia Kaapeli OY sündis 1992. aastal teinegi ühisettevõte – AS Keila Kaabel.

Loodi ühisettevõte Soome firmaga Paiko OY, mis muutus ülemaailmse kontserni ABB tütarettevõtteks. Koostööleping viis ühisettevõtte ABB Harju Elekter moodustamiseni.

Harju KEK-i 45% osalusel asutati AS Ensek (hilisem Ensto Ensek), mis hakkas teostama metalltoodete kuumtsinkimist. Ettevõttest kujunes üks Keila Tööstuspargi suuremaid rentnikke.

Kümnendi lõpul erastati kogu Harju KEK-ile kuuluv elamufond.

2000 ….[muuda | muuda lähteteksti]

Natuke enne sajandivahetust kanti kõik OÜ Harju KEK ja tütarettevõtted Äriregistrisse. Hiljem muudeti Harju KEK aktsiaseltsiks.

Enne sajandivahetust 1997. aastal noteeriti AS Harju Elekter aktsiad Tallinna Väärtpaberibörsil.

Aastal 2000 asutati tütarettevõte AS Laagri Vara ja pandi nurgakivi Laagri Ehitusmarketile.

2004. aastal sõlmiti tootmishoone rajamise leping ettevõttega AS Ensto Ensek, kellele anti hoone pikaajaliselt üürile.

Alustati Allika Tööstuspargi arendamist.

2012. aastal avati Bauhofi kauplus Keilas, millele eelnes üürilepingu sõlmimine Harju KEK-i ja Bauhofi vahel.

2014. Korterelamute kinnistu Valge tn 10 planeerimistööd.

Soetati tänased Valdmäe Tööstuspargi kinnistud Laagris, Tänassilma piirkonnas. Kommunikatsioonide ehitus.

Kalmistu tee kolme korterelamu edukas arendus Tallinnas.

Valgustuslahenduste tootja Glamoxi hoonete laiendus.

2017. alustati Keila Tööstuspargis Keki tn 1 ärimajade ehitusega.

Varivere tee kinnistute soetamine, millega alustati A11 Äripargi arenduse ettevalmistusega.

Hoone omandamine Tallinna vanalinnas Harju tn 11/Müürivahe tn 1.

TÄNAPÄEV[muuda | muuda lähteteksti]

Ettevõtte omanduses on ligi 100 hektarit äri- ja tootmismaad ning kokku üle 60 000 m2 väljaüüritud pinda. Ettevõtte suurimad äri- ja tööstuspargid on Keila Tööstuspark Keila linnas, A11 Äripark Tallinna ringtee ääres ja Valdmäe Tööstuspark Tänassilmas.

Ettevõtte suurimad kliendid erinevates äri-ja tööstusparkides on Harju Elekter, Ensto Ensek, Glamox, Prysmian Group Baltics, Bauhof, Würth, Onninen, Harmet HBR, Stark Logistics, Tamrex, Automaailm, PMC Hydraulics ja paljud teised tugevad ettevõtted.

Harju KEK AS omab 31,4% osalust börsiettevõttes Harju Elekter ning 27,1% osalust ettevõttes EKE AS.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ettevõttest Harju KEK (vaadatud 3. mail 2019)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]