Lääts (kaunvili)
|
See artikkel räägib taimeliigist; toiduaine kohta vaata artiklit Läätsed (toiduaine); taimeperekonna kohta vaata artiklit Lääts (perekond) |
| Lääts | |
|---|---|
 Harilik lääts | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Oalaadsed Fabales |
| Sugukond |
Liblikõielised Fabaceae |
| Perekond |
Lääts Lens |
| Liik |
Harilik lääts |
| Binaarne nimetus | |
|
Lens culinaris L. | |
Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Eestis kutsutakse läätse mitmesuguste nimetustega: liats, liatse, leäts, läätse ja ka lääts. Siiski kasvatatakse kümnest läätse perekonna liigist ainult ühte söödavat – harilikku läätse – paljude sortidena[1].
Läätsede värvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast – roheline, pruun, hall, kollane, kirju või oranž [1]. Taime vars on 25–60 cm kõrge, nõrgalt harunenud 5–7 sulglehekesega ja köitraagudega. Õied on väikesed, valkja või õrnsinise tooniga, üksi või kahe kuni nelja kaupa kaenlasisestes kobarates. Kaunad on lamedad rombja kujuga, ilma vaheseinteta kuni 15 mm pikad ja 8–9 mm laiad[2]. Kaunas on 1–3 seemet, mis on lapikud ümara kujuga ja mille kaal jääb 40–50 g/1000 seemne kohta[3]. Taimede õitseaeg on juuni–juuli[2].
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Kõige varasem läätse teadaolev ajalugu pärineb Kreekast Franchthi koopast paleoliitikumi ja mesoliitikumi kihtidest 13 000 aastat eKr.[4][5]
Peamiselt kasvas lääts Indias, Bangladeshis, Pakistanis, Vahemere piirkonnas ning Põhja-Ameerikas. Arheoloogiliste leidude järgi kasutati Põhja-Iisraelis läätse põllumajanduses juba 6800 aastat eKr[5]. Vana-Kreekas kasutati läätse suppides ja lisati leivasse.[5]
Sordid[muuda | muuda lähteteksti]
Maailmas on palju läätsesorte, allpool on toodud kõige tuntumad.
Roheline lääts[muuda | muuda lähteteksti]
Rohelised läätsed on üpris suured. Keetmisel nad oma kuju ei muuda. Sobivad hästi salatitesse ja pilaffi[3].
Prantsuse roheline lääts[muuda | muuda lähteteksti]
Prantsuse rohelised läätsed on rohelistest läätsedest väiksemad ning värvuselt tumedamad. Toidu valmistamisel on nende küpsemisaeg umbes 40 minutit[3].
Kollane lääts[muuda | muuda lähteteksti]
Kollased läätsed on magusad ning seest punaka viljalihaga. Toidu valmistamisel keevad nad väga ruttu katki ning seetõttu sobivad paremini India retseptidesse, kus läätsed keedetakse pudruks.[3]
Punane lääts[muuda | muuda lähteteksti]
Punastel läätsedel on helepunane kuni oranž värvus. Nad on väiksemõõtmelised. Toidu valmistamisel valmivad need kõige kiiremini ning neist saab väga hea püree.[3]
Must lääts[muuda | muuda lähteteksti]
Mustad läätsed on väikesed ja ümmargused. Neid kutsutakse tihti ka beluuga läätsedeks, sest küpsedes meenutavad nad beluuga kaaviari.[3]
Tootmine maailmas[muuda | muuda lähteteksti]
2016. aastal toodeti maailmas läätsi kokku 6,3 miljonit tonni[6]. Maailmaturul on tootja ja eksportijana esikohal Kanada, kus läätsede toodang oli 2017. aastal oli 3,39 miljonit tonni. Kanadas toodetakse 95% läätsedest Saskatchewani provintsis, kus läätsed külvatakse mai alguses ning saak koristatakse juba augusti keskel.[7]
2017. aastal toodeti läätsi kõige rohkem Kanadas (3,39 miljonit tonni aastas), sellele järgnes India (1,01 miljonit tonni aastas)[8].
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Läätsed sisaldavad ohtralt valke, nad on mineraalaine- ja vitamiinirikkad. Tänapäeval valmistatakse läätsedest suppe ja putrusid. Neid kasutatakse ka salatite valmistamiseks, vormiroogades või lihatoitude kõrvale taimse lisandina.[9] Samuti kasutatakse haljasmassi loomasöödana ja seemnejahu mitmesuguste söötade toiteväärtuse tõstmiseks.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Urmas Kokasaar (detsember 2005). "Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Karl Eichwald, M. Kask, S. Talts, A. Vaga, E. Varep (1959). "Eesti NSV Floora III". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 208.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Growing lentils". Originaali arhiivikoopia seisuga 13.03.2018. Vaadatud 06.03.2018.
- ↑ Sandhu, J.S., Singh, S. 2007: "Lentil: An Ancient Crop for Modern Times". Springer, Holland. Lk 4.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "A Short History of Lentils". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ "Lentils, production quantity (tons) – for all countries". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ "Lentil Production". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ "Production volume of lentils worldwide from 2013 to 2017, by country (in 1,000 metric tons)". Vaadatud 03.03.2018.
- ↑ Bethany Moncel. "What Are Lentils?". Vaadatud 06.03.2018.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Lääts (kaunvili) |