Lääts (kaunvili)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib taimeliigist; toiduaine kohta vaata artiklit Läätsed (toiduaine); taimeperekonna kohta vaata artiklit Lääts (perekond)

Lääts
Harilik lääts
Harilik lääts
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Oalaadsed Fabales
Sugukond Liblikõielised Fabaceae
Perekond Lääts Lens
Liik Harilik lääts
Ladinakeelne nimetus
Lens culinaris
L.
Lääts õitsemise ajal

Harilik lääts (Lens culinaris) on üheaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Eestis kutsutakse läätse mitmesuguste nimetustega: liats, liatse, leäts, läätse ja ka lääts. Siiski viljeletakse kümnest läätse perekonna liigist ainult ühte söödavat – harilikku läätse – paljude sortidena[1].

Läätsede värvus varieerub olenevalt sordist ja kasvatuspiirkonnast – roheline, pruun, hall, kollane, kirju või oranž [1]. Taime vars on 25–60 cm kõrge, nõrgalt harunenud 5–7 sulglehekesega ja köitraagudega. Õied on väikesed, valkja või õrnsinise tooniga, üksi või kahe kuni nelja kaupa kaenlasisestes kobarates. Kaunad on lamedad rombja kujuga, ilma vaheseinteta kuni 15 mm pikad ja 8–9 mm laiad[2]. Kaunas on 1–3 seemet, mis on lapikud ümara kujuga ja mille kaal jääb 40–50 g/1000 seemne kohta [3]. Taimede õitseaeg on juuni–juuli [2].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõige varasem läätsede teadaolev ajalugu pärineb Kreeka Franchthi koobastest paleoliitikumi ja mesoliitikumi kihtidest 13 000 aastat eKr. [4][5] Peamiselt kasvasid läätsed Indias, Bangladeshis, Pakistanis, Vahemere piirkondades ning Põhja-Ameerikas. Arheoloogiliste leidude järgi kasutati Põhja-Iisraelis läätsi põllumajanduses juba 6800 aastat eKr [5]. Vanas Kreekas kasutati neid suppides ja lisati leibadesse. [5]

Sordid[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmas on palju läätsesorte, allpool on toodud kõige tuntumad.

Rohelised läätsed[muuda | muuda lähteteksti]

Rohelised läätsed on üpris suured. Keetmisel nad oma kuju ei muuda. Sobivad hästi salatitesse ja pilaffi[3].

Prantsuse rohelised läätsed[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse rohelised läätsed on rohelistest läätsedest väiksemad ning värvuselt tumedamad. Toidu valmistamisel on nende küpsemisaeg umbes 40 minutit [3].

Kollased läätsed[muuda | muuda lähteteksti]

Kollased läätsed on magusad ning seest punaka viljalihaga. Toidu valmistamisel keevad nad väga ruttu katki ning seetõttu sobivad paremini India retseptidesse, kus läätsed keedetakse pudruks. [3]

Punased läätsed[muuda | muuda lähteteksti]

Punastel läätsedel on helepunane kuni oranž värvus. Nad on väikesemõõtmelised. Toidu valmistamisel valmivad need kõige kiiremini ning neist saab väga hea püree. [3]

Mustad/beluuga läätsed[muuda | muuda lähteteksti]

Mustad/beluuga läätsed on väikesed ja ümmargused. Neid kutsutakse tihti ka beluuga läätsedeks, sest küpsedes meenutavad nad beluuga kaaviari. [3]

Tootmine maailmas[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aastal toodeti maailmas läätsi kokku 6,3 miljonit tonni[6]. Maailmaturul on tootja ja eksportijana esikohal Kanada, kus läätsede toodang oli 2017. aastal oli 3,39 miljonit tonni. Kanadas toodetakse 95% läätsedest Saskatchewani provintsis, kus läätsed külvatakse mai alguses ning saak koristatakse juba augusti keskel.[7]


2017. aastal toodeti läätsi kõige rohkem Kanadas (3,39 miljonit tonni aastas), sellele järgnes India (1,01 miljonit tonni aastas)[8].

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Läätsed sisaldavad ohtralt valke, nad on mineraalaine- ja vitamiinirikkad. Tänapäeval valmistatakse läätsedest suppe ja putrusid. Neid kasutatakse ka salatite valmistamiseks, vormiroogades või lihatoitude kõrvale taimse lisandina. [9] Samuti kasutatakse haljasmassi loomasöödana ja seemnejahu mitmesuguste söötade toiteväärtuse tõstmiseks.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Urmas Kokasaar. "Liats, liatse, leäts, läätse = läätsed". detsember, 2005. Kasutatud 03.03.2018.
  2. 2,0 2,1 2,2 Karl Eichwald, M. Kask, S. Talts, A. Vaga, E. Varep. (1959). “Eesti NSV Floora III”. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lk 208. 
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 "Growing lentils". Kasutatud 06.03.2018.
  4. Sandhu, J.S., Singh, S. 2007: “Lentil: An Ancient Crop for Modern Times”. Springer, Holland. Lk 4.
  5. 5,0 5,1 5,2 "A Short History of Lentils". Kasutatud 03.03.2018.
  6. "Lentils, production quantity (tons) – for all countries". Kasutatud 03.03.2018.
  7. "Lentil Production". Kasutatud 03.03.2018.
  8. "Production volume of lentils worldwide from 2013 to 2017, by country (in 1,000 metric tons)". Kasutatud 03.03.2018.
  9. Bethany Moncel. "What Are Lentils?". Kasutatud 06.03.2018.