Nabe mõis

See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Nabe vasallilinnus.

Nabe mõis (saksa keeles Nabben, läti keeles Nabes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Lemsalu kihelkonnas, mis kujunes endise Nabe vasallilinnuse linnuseläänist. Osad vana linnuse jäänused võivad olla säilinud mõisa hoonestuses; ka on säilinud üks vana torn, mis on arhitektuurimälestisena kaitse all.^[1] Mõisakompleks jääb tänapäeval Limbaži piirkonda ja Limbaži valda Nabe küla aladele.

Ajalugu

1584–1600 kuulus Nabe poolameelsele Johann Gotthard von Tiesenhausenile. 1600 saatis Nienstedti kroonika järgi Södermanlandi hertsog Karl mõned väeosad üle võtma Liivimaal poolakatele alluvate sakslaste käes olevaid linnuseid, sealhulgas ka Nabet. Alistumisettepanek võeti vastu. 1601. aasta rootslaste revisjoniaktis on Nabe linnust jälle mainitud. Kuningas Gustav II Adolf läänistas Nabe Caspar von Tiesenhausenile, kes aga ilma järglasteta suri ja mõis Rootsi krooni omandusse tagasi läks.

1629 andis Rootsi kuningas Nabe riigisekretär, sõjanõunik ja ooberst Lars Grubbele. 1651 müüsid viimase pärijad valduse ooberst Valentin von Meyerile. Aastal 1661 ostis selle George Grohte, kes selsamal aastal mõisa Kuressaare linnakohtu eesistujale von Hagenile edasi müüs. Tolle tütar abiellus aastal 1688 notar Christoph Manekeniga. Manekenide suguvõsa kätte jäi mõis aastani 1802, mil von Stegmanniga abiellunud Amalie Elisabeth selle Sieversitele müüs. ^[2]

Mõisakompleks

Mõisakompleks on rajatud endise Nabe lossi juurde.

Mõisakompleks,^[3] mõisa härrastemaja,^[4] elumaja,^[5] ait,^[6] viinaköök,^[7] tootmishoone^[8] ja tõllakuur on muinsusmälestistena regionaalse kaitse all.^[9]

Kaks mõisakompleksi juures kasvavat tamme, pärn ja kaks hõberemmelgat on looduskaitse all.^[10]

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 5 ja 3/4 adramaad ning sellele allus 229 mees- ning 253 naishinge.^[11] Aastal 1641 oli mõisa suurus üksteist adramaad. 1688 oli mõisa suurus 14 ja 3/4 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 2 ja 3/4, aastal 1757 aga 5 ja 3/4. Aastal 1823 oli mõisa suurus 7 ja 11/20 adramaad.^[12] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 7 ja 13/20, aastal 1881 aga 5 ja 47/80, lisaks 8 ja 52/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.^[13]

Karjamõisad

Mõisale kuulus aastal 1816 kaks karjamõisa: Althof ja Neuhof.

Pilte

Mõisa hooned 2012. aastal:

Viited

↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija
↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 161-162
↑ Nabes muižas apbūve
↑ Nabes muižas kungu māja
↑ Dzīvojamā ēka
↑ Klēts
↑ Spirta brūzis
↑ Saimniecības ēka
↑ Vešūzis
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 152.

[1] Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija

[2] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 161-162

[3] Nabes muižas apbūve

[4] Nabes muižas kungu māja

[5] Dzīvojamā ēka

[6] Klēts

[7] Spirta brūzis

[8] Saimniecības ēka

[9] Vešūzis

[10] Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

[11] Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.

[12] Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157

[13] Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 152.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]

[12]

[13]