Leo Metsar
Ilme
Leo Metsar (kuni 17.06.1936 Leo Mollok; 27. aprill 1924 Tartu – 4. august 2010) oli eesti kirjanik ja tõlkija.
Lõpetas 1948. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena, peale seda TA Ajaloo Instituudi teadussekretär. Aastatel 1958–1963 oli ajalehe Edasi kirjanduskaastööline, seejärel vabakutseline.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjutas psühholoogilise kallakuga romaane ja ajaloofilosoofilise romaanidiloogia. Tõlkinud paarkümmend tšehhi ja slovaki proosateost. Aastal 1981 sai Podjavorinská ja 1984 V. Nezvali auhinna.
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]Romaanid
[muuda | muuda lähteteksti]Romaanitetraloogia
[muuda | muuda lähteteksti]- "Keiser Julianus" (1978)
- "Keiser Julianus. Päevik" (1983)
- "Keiser Julianus. 3. raamat. Päevik" (1994)
- "Keiser Julianus. Prokopiose ülestõus" (2005)
Tõlkeid tšehhi keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Jan Otčenášek, "Romeo, Julia ja pimedus" (Romeo, Julie a tma). Loomingu Raamatukogu 26, 1960.
- Miloslav Stingl, "Hurmav Havai" (Očarovaná Havaj). Sari Maailm ja mõnda, Eesti Raamat, Tallinn 1986, 304 lk.
- Miloslav Stingl, "Indiaani püramiidide saladused" (Tajemství indiánských pyramid). Sari Maailm ja mõnda, Eesti Raamat, Tallinn 1977, 280 lk.
- Miloslav Stingl, "Indiaanlased ilma tomahookideta" (Indiáni bez tomahavků). Eesti Raamat, Tallinn 1981, 448 lk.
- Milan Kundera, "Olemise talumatu kergus" (Nesnesitelná lehkost bytí). Monokkel, Tallinn 1992, 189 lk.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend oli tõlkija Jüri Metsar.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaan Unt, "Non est bonum sine aliquo malo" ("Keiser Julianuse" I köite arvustus) – Keel ja Kirjandus 1979, nr 2, lk 111–112
- Ain Kaalep, "Leo Metsar 60" – Keel ja Kirjandus 1984, nr 4, lk 240–241 ja Ain Kaalep, "Kolm Lydiat", Ilmamaa, Tartu 1997, lk 172–173
- Jaan Unt, "Leo Metsar ja antiik" – Looming 1984, nr 4, lk 567–568
- Andres Langemets, "Ajaloo õppetundidest ja ajaloost enesest" ("Keiser Julianuse" II köite arvustus) – Keel ja Kirjandus 1984, nr 12, lk 751–753
- Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1991, lk 266–268 ja bibliograafia lk 281 (ülevaate autor Ülo Tonts)
- Heino Puhvel, "Leo Metsar kirjanikuna ja malepartnerina" – Keel ja Kirjandus 1994, nr 4, lk 235–236
- Henn-Kaarel Hellat, "Mida ma tean Leo Metsarist" – Looming 1994, nr 4, lk 570–72
- Jaan Unt, "Mitmest vaatenurgast valgustatud Julianus" (III köite arvustus) – Postimees 30. märts 1995, lk 14
- Leo Metsar / Vestles Erik Linnumägi – Kultuurileht 8. september 1995, lk 13–14
- Priidu Beier, "Hamlet keisritroonil" (III köite arvustus) – Looming 1996, nr 1, lk 129–131
- "Leo Metsar: Kirjanikku kui ettevõtlusvormi pole olemas", üles kirjutanud Janika Kronberg – Postimees 25. jaanuar 1997, lk 8
- "Tuntud elvalasi läbi aegade". Koostanud Lembit ja Uno Ainsoo. Liivimaa Mälu, Tartu 2006, lk 97–98
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Erik Linnumägi, "Kirjanik, kes ei otsinud oma teemat" (intervjuu) – Postimees 23. jaanuar 1996, lk 15
- Rein Veidemann, "Erudiit ja jutumeister Metsar" (Leo Metsar 75) – Eesti Päevaleht 27. aprill 1999, lk 6
- Kirjanik Leo Metsar: Tundeelu tõi antiikmaailma alles ristiusk, intervjueerinud Janika Kronberg – Luup 3. mai 1999, nr 9, lk 46–47
- Aivar Kull, "Leo Metsari tõlkepärl" (Thomas Manni romaan "Lotte Weimaris", tõlkearvustus) – Tartu Postimees 25. aprill 2002, lk 6
- Intervjuu: "Leo Metsar Tšehhis kõrvuti Thomas Manniga", üles kirjutanud Jaak Urmet – Sirp 17. mai 2002, lk 7
- Arvo Uustalu, "Metsari "Keiser Julianus" ilma Julianuseta" ("Keiser Julianuse" IV köite arvustus) – Eesti Päevaleht / Arkaadia, 3. juuni 2005, lk 15
- Raul Sulbi, "Sic transit gloria mundi" ("Keiser Julianuse" I-IV köite arvustus) – Sirp 8. juuli 2005, lk 6
- Aarne Ruben, "Leo Metsar – maa- ja ilma parandaja" – Maaleht 6. detsember 2007, lk 20–21
- "Spordikommentaator Alliksaar, maaparandaja Metsar ja partorg Suits" – samas, lk 20
- sõnum "Tõlkija Leo Metsar pälvis Tšehhi autasu" – Postimees.ee 20. juuni 2007
- Nekroloog – Looming 2010, nr 10, lk 1470–71
- Leo Metsar Eesti biograafilises andmebaasis ISIK