Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo
 | |
| Lühend | EKTA |
|---|---|
| Asutatud | 1976 |
| Asutaja | ENSV Teaduste Akadeemia |
| Tegevuse lõpetanud | 1998 |
Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (kaubamärk 1980. aastatest EKTA, varem tuntud lühendi järgi EKB) oli Eesti NSV Teaduste Akadeemia arvutustehnika vahendeid välja töötav ja tootev asutus.[1]
EKTA oli varustatud omal ajal heal tasemel projekteerimis- ja tootmisvahenditega. Kuna Teaduste Akadeemia ettevõtet ei rahastanud, olid sellel isemajandamisel üpris vabad käed, loodi lahendusi teaduseksperimentide ja tööstuse automatiseerimiseks, mille tarvis arendati mikroarvutitel põhinevat arvutustehnikat ja süsteemiprogrammeerimist. Arendati digitaalse signaalitöötlemise riist- ja tarkvara, digitaalsüsteemide diagnostikat, sh süsteeme pardaarvutite testimiseks, toodete hulka kuulusid kõrgtäpsusega signaalimuundurid ja testerid, millest osa anti ka seeriatootmisse.
Ettevõtte kõrgaeg oli 1980. aastatel, mil loodi tuntud kooliarvuti Juku, arendati ka samal KR580VM80A kiibil põhineva kogu Nõukogude Liidu turule toodetud SM 1800-seeria süsteemitarkvara.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
EKTA loodi 1976. aastal ENSV Teaduste Akadeemia Küberneetika Instituudi programmeerimise büroo baasil Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo (EKB) nime all ning selle esimene direktor oli Kalju Leppik. Esialgu paiknes büroo Teaduste Akadeemia endises aktusesaalis Estonia puiesteel.
1978. aastal hakati projekteerima erikonstrueerimisbüroo uut hoonet Akadeemia teele, uude majja koliti 1980. aastal. Esimesel aastal kasvas töötajate arv 293ni, viie aasta pärast taas tekkinud ruumikitsikus lahendati Küberneetika Instituudi uuest majast korruse rentimisega, koostööd tehti ka Teaduste Akadeemia SKB ja Elektrotehnika Teadusliku Uurimise Instituudiga, aastate jooksul tuli töötajaid palju ka Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetajate seast. 1989. aastaks oli EKTAs töötajaid 429.
1989. aastal loodi välisosalusega allettevõtted EKTACO ja EKTATEX.
Trükkplaatide tootmise ja nendel elektroonikasõlmede monteerimise osas oli EKTA aluseks mitmele hilisemale elektroonikaettevõttele.[viide?]
1994. aastal oli EKTA lagunenud endiste töötajate poolt loodud eraettevõteeks, millest paljud tegutsesid EKTA ruumides, nt KAMITRA, SIENT, EKTACO jt.
1998. aastal ühendati EKTA vastloodud Cybernetica ASiga ja kaubamärgi EKTA all jätkati navigatsioonisüsteemide müümist.
Konstrueeritud arvutid[muuda | muuda lähteteksti]
- Miki (arvuti)
- SM 1800 (opsüsteem)
- Viru (arvuti)
- Juku (arvuti)
- Juss (prototüüp)
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Harry Tani (2000). "Meenutusi EKTA tekkeloost ja arengust". Küberneetika Instituut muutuvas ajas. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuni 2007. Vaadatud 28. juunil 2022.