Mine sisu juurde

Lauri Vahtre

Allikas: Vikipeedia
Lauri Vahtre oma "Eesti ajaloo õpiku vene õppekeelega gümnaasiumile" esitlusel TEA Kirjastuses, 22.10.2010

Lauri Vahtre (sündinud 22. märtsil 1960) on Eesti poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja tõlkija.

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lauri Vahtre lõpetas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal (oli rahvusliku tegevuse tõttu ülikoolist eksmatrikuleeritud ja lõpetas kaugõppes). 1988 ajalookandidaat. Lauri Vahtre on Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane[1].

Aastal 1984 kaitses Lauri Vahtre Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonnas Sulev Vahtre juhendamisel tehtud diplomitöö "Eesti rahvakalendri majanduslikust ja ideoloogilisest tagapõhjast".[2]

Lauri Vahtre kandidaaditöö käsitles eesti rahvakalendrit ja eesti rahvapärast ajaarvamist, töö on ilmunud raamatuna "Eestlase aeg" aastal 1991 ja täiendatud kordustrükina aastal 2000.[viide?]

Teadustegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1983–1985 töötas ta Eesti Vabaõhumuuseumis vanemteadurina, seejärel oli aspirantuuris, kaitses 1988. aastal kandidaadiväitekirja eestlaste rahvapärasest ajaarvamisest; aastatel 1988–1992 oli vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989–1992 oli ta ka vanemõpetaja Tartu Ülikoolis.[viide?]

Ajaloolasena on Lauri Vahtre silma paistnud põhiliselt ajaloo populariseerijana, kooliõpikute (kaas)autorina, kuid ta on uurinud muu hulgas ka Eesti advokatuuri ja Eesti notariaadi ajalugu (kummastki on ilmunud eraldi uurimused), Nõukogude aja mentaliteedilugu ja olmet. Vahtre oli üks 1989. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud kahejaolise Eesti ajaloo "Kodu lugu" autoreist Mart Laari ja Heiki Valgu kõrval. Kohati koolides ajalooõpetamisel kasutatud vihikupaar oli suurim Loomingu Raamatukogu teose tiraaž läbi aegade (35 000 eksemplari). Vahtre on üksi või kaasautorina kirjutanud arvukalt ajalooõpikuid.[viide?]

Lauri Vahtre väitel erines eesti traditsioonilise rahvakultuuri ajataju nüüdisaja inimese omast selle poolest, et toonase ajataju alusteks olid korduvus ehk tsüklilisus (nagu loodus muutub perioodiliselt) ja kvaliteetsus – aega mõisteti reaalse jõuna, mis on hea või halb, püha või mittepüha.[3]

Aastatel 2015–2020 töötas Lauri Vahtre Eesti Sõjamuuseumis[4] ja juhtis teose "Eesti Vabadussõja ajalugu" koostamist.[5]

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lauri Vahtre astus poliitikasse laulva revolutsiooni ajal koos oma ülikoolikaaslase Mart Laariga. Varem oli ta rahvusliku meelsuse ja tegevuse pärast Tartu Riiklikust Ülikoolist välja visatud ning lõpetanud ülikooli kaugõppes. Koos Laari ja teiste rahvuslastega moodustas Vahtre poliitilise ühenduse, millest 1992. aastal kasvas välja Rahvuslik Koonderakond Isamaa.[viide?]

Oli Eesti Kongressi liige. Aastatel 1991–1992 oli ta Põhiseaduse Assamblee liige. Aastal 1992 valiti Vahtre valimised võitnud Isamaa nimekirjas VII Riigikokku. Temast sai üks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi ka järgmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2003. aastal ta parlamenti siiski enam ei pääsenud. Alates 5. aprillist 2007 oli ta Juhan Partsi asendusliikmena XI Riigikogu liige. 2011. aasta Riigikogu valimistel osales Vahtre Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas 4. ringkonnas (Harju ja Rapla maakonnas) ja sai 820 häält, kuid Riigikokku ei pääsenud. Üleriigilises nimekirjas asetses ta 27. kohal. Oli XII Riigikogu liige siiski 2014. aasta esimesel poolel Reet Roosi asendusliikmena.[6]

Oma pikaajalise tegevuse jooksul Riigikogus on Vahtre töötanud keskkonna-, kultuuri-, maaelu- ja kaitsekomisjonis. Ta oli üks lapsehooldustasu (jõustus 2000. aasta algusest) algatajaid, on püsivalt kaitsnud ajateenistusel põhineva riigikaitsemudeli põhimõtet, seisnud haridusmaastiku mitmekesisuse ja valikuvõimaluste säilimise eest jpm.[viide?]

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 510 häält ning ei osutunud valituks.

Töö kaitseministeeriumis

[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta juuli alguses võitis kaitseminister Mart Laari erakonnakaaslane ja sõber Lauri Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku konkursi, milles üks nõunikule esitatud nõue oli doktorikraad.[7][8] Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul osales konkursis kaheksa kandidaati.[9]

Juba konkursi eel avaldas ajakirjandus kahtlust, et doktorikraadi nõue kehtestati, võimaldamaks Vahtrel sellele kohale saada.[10] [11]

Mart Laar kaitses konkursikorraldust väitega, et konkursi korraldasid mitte poliitikud, vaid asjatundjad.[12]

"Ma arvan, et Mart Laaril oleks pidanud olema õigus võtta selline nõunik nagu ta ise tahab, ilma sellise naeruväärse protsessita," leidis kommunikatsiooniekspert ja endine poliitik Janek Mäggi. "Tundus muidugi natuke naeruväärne, et avalike suhete nõuniku kohal on vaja doktorikraadi."[10]

Ministeeriumis kuulusid Vahtre tööülesannete hulka avaliku arvamuse küsitluste vahendamine ja tulemuste analüüs[13], Õpetajate Lehe lisalehe Riigikaitseõpetus toimetamine, ministeeriumi partnerorganisatsioonide toetustaotluste menetlemine, välismaise ajakirjanduse, sealhulgas internetimeedia analüüs, laiapindse riigikaitsemudeli arendamine tele- ja filmivallas jpm. [14]

Teoseid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ilukirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on kirjutanud mitu näidendit ("Olle Terve hansatuultes", "Muna EÜE", "Vihterpalu valss", "Teekond valguse riiki", "Varjutants", "Minust jäävad vaid laulud" (koos Mart Laariga) jt). Ta on Eesti Televisiooni seriaali "Tuulepealne maa" kaasstsenarist ning filmi "Detsembrikuumus" esialgse, hiljem teiste autorite poolt ümber kirjutatud stsenaariumi autor.[viide?]

Õpikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Lauri Vahtre sulest on ilmunud arvukalt ajalooõpikuid. Tervikuna iseloomustab Vahtre õpikuid ladus ja kaasahaarav stiil:[viide?]

  • 2004 Eesti ajalugu gümnaasiumile. ILO. Õpikut tutvustades kirjutas Teet Veispak rea kriitiliste märkuste kokkuvõtteks: "Tegelikult on Vahtre raamat siiski nauditav lugeda, kuluks gümnaasiumiõpilastelegi ära, sest ei ole igavalt kirjutatud."[15]
  • 2010 Eesti ajalugu vene õppekeelega gümnaasiumile. TEA Kirjastus. ISBN 9789949170791
  • 2007 Lähiajalugu I-II. Kaasautor Mart Laar. Avita. 2. trükk 2014
  • 2012 Eesti ajaloo lugemik. Kaasautor Mart Laar. Maurus. Ilmumise puhul märkis õpetaja Marek Nisuma Õpetajate Lehes: "Ajalugu õpetades meeldib mulle rääkida lugusid inimestest ja sündmustest, nende rollist ajaloos osalejate ja ajaloo kujundajatena. Nüüd on mu töölaual üks uus ja hea raamat, mis minu ülesannet mõnevõrra lihtsustab."[16]
  • 2013 Eesti ajalugu I-II
  • 2014 Üldajalugu Kaasautor Mart Laar. Maurus
  • 2014 Lähiajalugu III. Kaasautor Mart Nutt
  • 2014 Üldajaloo lugemik. Kaasautorid Mart Laar ja Ardi Siilaberg. Maurus

Aimekirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Artikleid

[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tema isa oli ajaloolane Sulev Vahtre, tema vend on kunstnik Silver Vahtre.[viide?]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ http://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/
  2. ↑ Sulev Vahtre juhendatud diplomi- ja lõputööd ning väitekirjad. Kleio. Ajaloo ajakiri. 1996. 2 (16), lk 70.
  3. ↑ Mairi Kaasik. Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes. Magistritöö. Tartu 2010, lk 39.
  4. ↑ Doktorikraadi nõudega konkursi võitnud Vahtre lahkus kaitseministeeriumi nõuniku kohalt. Delfi, 03.10.2015
  5. ↑ Erkki Bahovski. Erkki Bahovski: ilustamata Vabadussõda. Postimees, 10.04.2020
  6. ↑ http://www.riigikogu.ee/?id=178134
  7. ↑ "Eesti Loto toob Vahtrele palgalisa 237 eurot kuus"[alaline kõdulink] Delfi, 12. august 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  8. ↑ "Kaitseministeeriumi PR-nõunikuks saab Vahtre" ERR Uudised, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  9. ↑ "Mikser: Vahtre töölevõtmine peegeldab võimuvõitlust IRL-ist" Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  10. ↑ 10,0 10,1 Gerli Luste "Mäggi: kaitseministeeriumi konkurss oli naeruväärne" ERR, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  11. ↑ "OLIGI ARVATA: Laari meedianõunikuks sai kamraad Lauri Vahtre" Õhtuleht, 6. juuli 2011
  12. ↑ Aleksander Krjukov "Laar: Lauri Vahtre palkamist ei saa võrrelda Evelyn Sepa juhtumiga" Delfi, 6. juuli 2011 (vaadatud 24.08.2011)
  13. ↑ https://arvamus.postimees.ee/3179355/lauri-vahtre-uuringu-andmetel-eesti-kaitsetahe-tugevneb
  14. ↑ https://opleht.ee/2014/11/veel-kord-laiast-riigikaitsest/
  15. ↑ http://epl.delfi.ee/news/kultuur/teet-veispak-eesti-ajalugu-lauri-vahtre-jargi?id=50996684
  16. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2015. Vaadatud 15. jaanuaril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  17. ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
Portaal Nõmme
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lauri_Vahtre&oldid=6450829"