Läti Rahvusraamatukogu
 | |
| Asutatud | 29. augustil, 1919 |
|---|---|
| Tüüp | rahvusraamatukogu |
| Asukoht | Mūkusalas iela 3, Riia |
| Tegevuspiirkond | Läti Vabariik |
| Juhtkond | peadirektor Andris Vilks |
| Emaorganisatsioon | Läti kultuuriministeerium |
| Töötajad | 480 |
| Veebileht | Läti Rahvusraamatukogu |
Läti Rahvusraamatukogu (läti keeles Latvijas Nacionālā bibliotēka) on kultuuriasutus, mis allub Läti kultuuriministeeriumile. Läti Rahvusraamatukogu loodi 1919. aastal – aasta pärast Läti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist 1918. aastal. Raamatukogul on Läti infoteaduse arengus oluline roll, tagades elanike juurdepääsu internetile ja toetades teadustööd ning elukestvat õpet.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
1920. aastast hakkas Läti Rahvusraamatukogu võtma vastu Läti trükiste sundeksemplare. 1921. aastast antakse välja artiklite bibliograafianimestikku "Läti teadus ja kirjandus". 1922. aastal võeti vastu nii rahvusraamatukogu seadus kui ka raamatute kataloogimise seadus. Alustati raamatukogudevahelist laenutus (RVL). 1924. aastal liitus Läti Brüsseli konventsiooniga, mis nägi ette riikliku rahastusega avaldatud trükiste rahvusvahelist vahetamist. Nende trükiste alla kuulusid ametlikud dokumendid, teadus- ja kirjandusteosed. 1927. aastast hakati igal kuul avaldama Lätis ilmunud raamatute nimestikku, millest sai rahvusbibliograafia alus. Läti Raamatukoguhoidjate Ühing astus Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidu (IFLA) liikmeks. Pärast Nõukogude okupatsiooni algust 1940. aastal sai raamatukogust Läti NSV Riigiraamatukogu. 1946. aastal moodustati sinna kinnised hoidlad, mis avati taas 1988. aastal. 1968. aastal peeti esimest korda Läti, Leedu ja Eesti raamatukogude suveseminari LiLaEst, mille traditsioon kestab praeguseni.[1][2] 1993. aastal astus Läti Rahvusraamatukogu Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) liikmeks. 1995. avati Balti Keskraamatukogu, mis põhineb Oto Bonga kogul. 1996. aastal avati Läti Rahvusraamatukogus Euroopa Nõukogu infobüroo. 1999. aastal alustati e-raamatukogu koostamise projekti "Pärand 1: Läti perioodika säilitamine (1822–1940)" ("Heritage 1: Preservation of Latvian periodicals (1822–1940)"). 2000. aastal kiitis UNESCO rahvusvaheline ekspertide komisjon heaks Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehituse toetamise. 2001. aastal peeti 15. Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverentsi (CENL) aastakoosolek Riias. 2006. aastal loodi Läti rahvuslik e-raamatukogu Letonica. Läti Rahvusraamatukogust sai täieõiguslik Euroopa Raamatukogu (TEL) liige. 2008. aastal alustati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamist.[1] 29. augustil 2014 avati uus hoone, mis nimetati Valguse paleeks.[3]
Läti Rahvusraamatukogu tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
.JPG)
Nagu iga rahvusraamatukogu puhul on ka Läti Rahvusraamatukogu ühed kõige olulisemad tegevused rahvusteavikute kogu moodustamine ja säilitamine ning sellele juurdepääsu tagamine.
Läti Rahvusraamatukogu on Läti raamatukogude teadus- ja uuringukeskus. See on ka raamatukogudevahelise laenutuse ehk RVL-i keskus, tagab raamatukogu- ja infoteenuseid Läti parlamendile, mida nimetatakse Seimiks, ning tegeleb valdkonna standardimisega. Juba raamatukogu loomisest on selle üks põhilisi tegevusi olnud rahvusbibliograafia koostamine, mille seas 1999. aastal Riias avaldatud auhinnatud "Lätikeelsed vana-aja trükised 1525–1855" ("Ancient Prints in Latvian 1525–1855").[4]
2005. aastal avaldati "Letonica autorite register (1523–1919)" ("The Index of the Authors of Letonica Books (1523–1919)"), mis koondab teavet paljude teadusharude esindajate ja eri rahvusest autorite kohta, kuigi põhiliselt keskendutakse seal Lätit puudutavatele artiklitele.[5]
Läti Rahvusraamatukogu e-teavikute kogu[muuda | muuda lähteteksti]
Kogude digiteerimine algas Läti Rahvusraamatukogus 1999. aastal. 2006. aastal loodud Läti rahvuslik e-raamatukogu Letonica sisaldab digiteeritud ajalehti, fotosid, kaarte, raamatuid, noote ja helisalvestisi.
Periodika.lv on Läti Rahvusraamatukogu ajaloolise perioodika digiteeritud kogu, milles saab lugeda täistekste ja lehekülje kaupa otsinguid teha.[6]
Iga nelja aasta tagant peetakse Lätis laulu- ja tantsupidu, mille jäädvustused 1864.–1940. aastani on kättesaadavad Läti Rahvusraamatukogu digiarhiivis.[7]
Uus hoone[muuda | muuda lähteteksti]
2008. aasta 15. mail allkirjastati Läti Rahvusraamatukogu uue hoone ehitusleping.[8] Uus hoone avati 29. augustil 2014.[9] Hoone projekti lõi USA-s elav Läti päritolu arhitekt Gunnar Birkerts. Valguse paleeks nimetatud hoone ehitust peetakse Läti üheks olulisimaks 21. sajandi kultuuriprojektiks.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "Facts From National Library of Latvia History". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2015. Vaadatud 16. märtsil 2015.
- ↑ "Seminar of the national libraries of the Baltic states LiLaEst'2014". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. aprill 2015. Vaadatud 16. märtsil 2015.
- ↑ "Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Läti "Valguse palee" avamisel". Vaadatud 16. märtsil 2015.
- ↑ "About collection of NLL". lnb.lv. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.05.2008. Vaadatud 31.08.2008.
- ↑ The European Library. "National Library of Latvia". Vaadatud 14. aprillil 2015.
- ↑ "Latvijas Nacionālā digitālā bibliotēka". periodika.lv. Vaadatud 14. aprillil 2015.
- ↑ "Latviešu Dziesmu svētki (1864–1940)". lndb.lv. Vaadatud 14. aprillil 2015.
- ↑ "Resolution 38 adopted at the 30th session of the UNESCO General Conference" (PDF).
- ↑ "Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Läti "Valguse palee" avamisel". Vaadatud 14. aprillil 2015.
- ↑ "NLL Building". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. aprill 2015. Vaadatud 14. aprillil 2015.