Kõverlaid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Kõverlaid
Kõverlaid. Vaade lõunast
Kõverlaid. Vaade lõunast
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 45′ 12″ N, 23° 10′ 20″ E
Pindala 30 ha[1]
Pikkus 940 m
Laius 300 m
Rannajoone pikkus 3,16 km
Laidelaheskv.png

Kõverlaid on 30 hektari suurune asustamata laid Väinameres Hiiumaa vallas Salinõmme külas. Saar kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Laidelahe sihtkaitsevööndisse.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Laidu on esmakordselt mainitud 1770 Krugholm. 1798 Ludwig August Mellini "Liivimaa atlases" on laid kui Köwerlaid ja Krugholm. [2]

Laid on oma nime saanud ilmselt oma kõvera kuju ja käärulise rannajoone järgi.

Asukoht[muuda | muuda lähteteksti]

Kõverlaiu keskpunkti geograafilised koordinaadid on 58° 45′ 12″ N, 23° 10′ 20″ E.

Kõverlaid asub Hiiumaa Sarve poolsaarest 11 kilomeetrit kagus, Ahelaiust 1,5 kilomeetrit kirdes ja Muhu Seaninast 7,5 kilomeetrit põhja pool.

Kõverlaiu idakallast peetakse Hiiu maakonna idapoolseimaks punktiks,[3] tegelikult on veidi kaugemal idas väike Hülgerahu.

Kõverlaiu läänekallast nimetatakse Vähe-Kõveri otsaks ja idakallast Suur-Kõveri otsaks, Muhu poole jääb Lõunarand. Laiu kirdetippu kutsutakse Andrusesääreks.

Kõverlaiu kohanimede kaart

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Saare rannajoon on kääruline.

Meri[muuda | muuda lähteteksti]

Laidu ümbritsevad kared ja karid. Läänes asuva Ahelaiuni on meri vaid kuni meetri sügavune ning väga kivine, mistõttu sealt on isegi paadiga raske läbi saada. Meres ujub palju hülgeid.

Kivid[muuda | muuda lähteteksti]

Idapoolses Lõunarannas on järsk mere poolt kuhjatud vall püstise rändrahnuga, läänepoolne Lõunarand on lauge.

Kivid katavad saart vaid rannikul.

Paari meetri kõrgune püstine rändrahn Kõverlaiu Lõunaranna vallil

Taimed[muuda | muuda lähteteksti]

Suur-Kõveri otsas kasvavad okaspuud (mänd), keskosas lehtmets (suures osas haavad, ka kased) ja kadakad ning muud põõsad. Lõunaranna läänepoolne kallas on hõredalt pillirooga kaetud.

Loomad[muuda | muuda lähteteksti]

Harva võib saarele ujuda põder või isegi metssiga, talvel külastab kõiki suuremaid Hiiumaa laide rebane.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõverlaiul ei ole kunagi asustust olnud. Sajandeid tagasi võis saar olla kasutuses hiidlaste ja muhulaste heinamaana.

Saarel on lubatud viibida kaitseala valitseja nõusolekuta 1. jaanuarist 10. veebruarini.[4] Kõverlaidu külastatakse harva ning ta torkab silma puutumatu looduse poolest.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kõverlaid Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 12. juulil 2019.
  2. Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn, 2010.
  3. "Hiiumaa arvudes 2006". (lk 5). Failitüüp: PDF. Vaadatud 24.03.2008.
  4. "Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine". Riigi Teataja. Vaadatud 24.03.2008.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]