Kristi Paap

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Kristi Paap (sündinud 30. oktoobril 1973 Tallinnas) on eesti ehtekunstnik.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on õppinud aastatel 1992–1996 Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti (bakalaureusekraad).

Töökohad ja liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstnikuks arenemine[muuda | muuda lähteteksti]

Kristi Paap lülitus kunstiellu 1990. aastate keskpaigas. Tema kujunemine kunstnikuks jäi rühmituse F.F.F.F. (1996–2005) aega, mil rühmituse noorte naiskunstnike tegevus muutis ehtekäsitlust nii ideoloogilises, esteetilises kui ka tehnilises mõttes. Kunstirühmitus F.F.F.F on aastal 1996 viie Eesti Kunstiakadeemia metallikunsti osakonna lõpetanu (Kristi Paap, Ketli Tiitsar, Berit Teeäär, Kaire Rannik ja Maria Valdma) asutatud rühmitus. Rühmituse lennukad ja originaalsed kunstiprojektid, teostatuna erinevates meediumides – ehted, objektid, fotod, installatsioonid – avaldasid samavõrra mõju nii ehtekunstile kui ka kaasaegsele kunstile, Kristi Paabi jõudmine ehtekunsti esiridadesse toimus vaikselt, ent sellegipoolest võib tagasivaatavalt öelda: eeldus tõusuks oli olemas juba algusest peale.[2][3]

Kunstnikukäekirja iseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kristi Paap on keskendunud oma loomingus looduse kordustele ja korrale. Vorminud ehteks seda, mis looduses tekib ja kaob, näiteks kirsikivid. Need ehted kannavad endas tuntavat lapsepõlve nostalgiat – lapsepõlve kirsipuid ja nende iga-aastast turvalist rutiini.[4]

Kristi Paap: "Aeg-ajalt, juba kümmekond aastat, on mind võlunud igasuvise moositegemise tavast üle jäänud kirsikivid, nende kuju ja hõng, nad muutuvad mu käe kaudu kaelaeheteks ja rinnanõelteks. Ikka tulen ma selle veetleva materjali juurde tagasi, ikka ta meelitab mind ja sosistab vaikselt kõrva oma lugusid, nagu tuulepuhang okstes, mis raputab maha õielehti. Mind huvitab seisund, kuidas aeg muutub – üksik hetk, kõla, mis teeb end nähtavaks ja äratab meeled – putukate sumin, lehtede sahin – märkamatu heli või vali vaikus. Sellest olustikust ajendatuna valmivad ehted, mis teevad tasast häält, kui nad liikvele lükata. Kandes annavad nad endast märku tasase klopsu või kõlinaga." [4]

Aastail 1999–2001 valmisid kunstnikul kaelaehted "Tekla" (1999, pleksiklaas, lehtkuld) ja "Tejo" (2001, puit, lehtkuld, hõbe, merevaik, värv). Kui pleksist kiirgab jäikust ja jäisust on puit tundlik ja diskreetne. Need kaks omadussõna – tundlik ja diskreetne – iseloomustavad Kristi Paabi loomingut kõige üldisemalt.[5]

Eneseväljendus teosesarjades[muuda | muuda lähteteksti]

Seni on Kristi Paap töötanud peamiselt sarjadega, millest mahukamad on "Rohulibled on ainult üks hetk", "Vaatega tuba" ja "ristiK", mida ta eksponeerib seejärel üksiknäitustel. Sarjal "Rohulibled on ainult üks hetk" on kõige vahetum side mälestustega. Vaatamata sellele, et otsesed vasted tema loomingule looduses puuduvad, on kunstnik ise nimetanud seda sarja herbaariumiks kaelaehetes ja rinnanõeltes. Teda ei huvita taimekujuliste vormide loomine, ta vahendab oma käsitlust aja kulgemisest terviku või üksikute hetkedena. Ta jälgib ja järgib korda ja kordust, manipuleerides orgaaniliste vormide ja elutute materjalidega, saab ta iga kord uue tulemuse. Kuid mitte ainult tulemus, vaid ka valmistamisprotsess pakub talle palju võimalusi.[5]

Kandja roll on Kristi Paabi loomingus üsna oluline, sest ehte struktuuri ja kõla muutumine keha liikumise ja peatumise võngete kaudu on etteaimamatult ootamatu. "ristiKu" sarja ehete tähtsaim uuendus seisneb nende helis, mis oli tõusnud kunstniku huvisfääri. Rääkides ehte helist, tunnistab ka Kristi Paap: "Neid ehteid tehes ma otsisingi heli või kõla, mingit häält, või kui soovid, siis vaikust. Need sosistavad kandjale vaikselt kõrva, tehes kas kolks, klõps või sahisedes shhhh. Mida need täpselt ütlevad või meenutavad, on juba ehte ja kandja vaheline asi." Kristi Paabi ehetes on ühekorraga tajutav nii meeleline kui ka intellektuaalne pool, tema "materialiseerunud kujutlusvõime" laseb luua isikupäraseid, kandja kõiki tundemeeli puudutavaid ehteid.[5]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Valik kunstiteoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Teos Materjalid Teose kõrgus Kogu
2015 Rinnanõel sarjast "Õietolm" Aprikoosikivid, värv, nöör, murelipuit, hõbe 150 mm
2014 Kaelaehe sarjast "Õietolm" Kirsipuit, niit 575 mm
2012 Rinnanõel sarjast "ristiK" Kreegikivid, kirsipuit, messing 90 mm
2011 Sõrmus "Tantsides" Kirsikivid, värv, niit, pleksiklaas, kuld 130 mm Erakogu
2010 Rinnanõel "Teine vaade" Kirsipuit, värv, niit, hõbe 205 mm
2008 Rinnanõel "Vaikus. Esimene lumi" Pleksiklaas, värv, hõbe 77 mm
2005 Kett "Chatelaine Diamanda Galas’le" Pleksiklaas, kirsikivid, värv, korallhelmed, niit, hõbe 210 mm ETDM

Veel teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2016 Kohalik ilu. Tarbeklaas / Local Beauty. Glass Factory Tarbeklaas. Autorid: Kristi Paap ja Kai Lobjakas
  • 2015 Nature Morte. Kirsid ja skelett / Cherries and a Skeleton. Autorid: Kristi Paap, Ketli Tiitsar ja Merike Alber
  • 2012 Tallinna 6. rakenduskunsti triennaal "Kogumise kunst" / 6th Tallinn Applied Art Triennial "The art of collecting"
  • 2009 Know How Tallinn (Catalogue for the 5th Tallinn Applied Art Triennial)
  • 2009 Lilian Linnaks (ehte- ja metallikunstnik : näitus sarjast "Klassikud" Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis). Autorid: Kristi Paap ja Merike Alber
  • 2006 Kaks lähedast: Tallinna IV rakenduskunsti triennaal / Two close ones: 4th Tallinn Applied Art Triennial
  • 1997 Rahvusvaheline ehtekunstinäitus "Millenium" / International jewellery art exhibition "Millenium" [6][7]

Teoseid avalikes kogudes[muuda | muuda lähteteksti]

Näitusi[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1994 4ème Biennale des Jeunes Talents. Charleroi, Belgia [1][9][10]
  • 1996 ArtGenda. Young Artists’ Biennale, Kopenhaagen
  • 1996 Subjects II. Retretti Art Center, Soome
  • 1996 Personal Time. Contemporary Art from Estonia, Latvia and Lithuania (1945-1996), Gallery Zacheta, Varssavi, Poola; Manezh, Peterburi, Venemaa (F.F.F.F.)
  • 1997 E-Meedium. Linnagalerii, Tallinn; Exhibition House of Estonian National Museum, Tartu, Eesti (F.F.F.F.)
  • 1997 Interstanding 2. 5th annual exhibition os SCCA, EAA gallery, Tallinn (F.F.F.F.)
  • 1997 Millenium II. Rotermanni Soolaladu, Tallinn
  • 1998 Graduate Show. Galerie Marzee, Nijmegen, Holland
  • 1998 Private Views. Contemporary art from Estonia and Britain, Rotermanni Soolaladu, Tallinn (F.F.F.F.)
  • 1999 Art Across the Lands. Jewellery from Estonia and Norway, Berger, Norra
  • 1999 Mind Seduction. Tarbekunstimuuseum, Tallinn
  • 1999 M.O.O.D. Rotermanni Soolaladu, Tallinn (F.F.F.F.)
  • 2000 Ehted-Papuošalai. Mizgiris’ Artists House, Nida, Leedu (F.F.F.F.)
  • 2001 Ehted-Ékszerek. Péter-Pál galéria, Szentendre, Ungari (F.F.F.F.)
  • 2001 Daily Bread. Gallery Johan S., Porvoo; Old Town Hall Gallery, Turu, Soome (F.F.F.F.)
  • 2002 Closing the Distance. Łaźnia Contemporary Art Centre, Gdansk, Poola (F.F.F.F.)
  • 2002 Igapäevane leib / Our Daily Bread. Hansapanga galerii, Tallinn (F.F.F.F.)
  • 2002 Pentagramm. Tarbekunstimuuseum, Tallinn (F.F.F.F.)
  • 2003 Our Daily Bread. Gallery HNOSS, Göteborg, Rootsi (F.F.F.F.)
  • 2004 Estonian Jewellery. Beijing Applied Art Museum, Hiina
  • 2004 ContacT, Bakalar Gallery, Boston, USA (F.F.F.F.)
  • 2004 SOFA Chicago. Chicago, USA (esindas Mobilia Gallery)
  • 2005 Asjust mida peab teadma, Cork Vision Centre, Iirimaa (F.F.F.F.)
  • 2005 Asju mida peab teadma Eesti kohta, Linnagalerii, Tallinn (F.F.F.F.)
  • 2005 100 Brooches. Velvet da Vinci, San Francisco, USA
  • 2005 Permission to Grow Up. Pincegaléria, Szombathely, Ungari; Galleria Rantapaja, Lappeenranta, Soome
  • 2006 Kaks lähedast / Two Close Ones. 4. Tallinna Rakenduskunsti Triennaal, ETDM, Tallinn
  • 2006 Luba kasvada suureks / Permission to Grow Up. Hobusepea galerii, Tallinn
  • 2006–2009 Challenging the Châtelaine! Design Museum, Helsingi, Soome; Estonian Museum of Applied Art and Design, Tallinn; Lalaounis Jewellery Museum, Ateena, Kreeka; Design Museum, Gent, Belgia; SM’s Stedelijk Museums’ Hertogenbosch, Holland; Art Alliance, Philadelphia, USA
  • 2007 Permission to Grow Up, 84 GHz Kultur im Keller, München, Saksamaa
  • 2008 Rohulibled on ainult üks hetk / Blades of Grass are Only a Moment. Hop galerii, Tallinn (solo)
  • 2009 Living Jewel. Magma Gallery, Budapest, Ungari
  • 2009 Estonian Jewellery. Bornholm, Taani
  • 2009 Inside the box. Cheongju Craft Biennale. Lõuna-Korea (Honorary mention)
  • 2009 MALE. Iida galerii, Tallinn
  • 2009 Gender Check. MUMOK, Vienna, Austria (F.F.F.F.)
  • 2009 KORU 3. Imatra Art Museum, Soome
  • 2010 Living Jewel. Hop galerii, Tallinn
  • 2010 Vaatega tuba / Room With a View. A-galerii, Tallinn (solo)
  • 2010 Tallinn-Budapest 1900-2000. Ungari Instituut, Tallinn
  • 2010 Gallery HNOSS. Göteborg, Rootsi (solo)
  • 2010 LightEST. Aline Vandeplas, Atelijershop, Brügge, Belgia
  • 2010 Gender Check. Zacheta – National Gallery of Art, Varssavi, Poola (F.F.F.F.)
  • 2011 Ideaalmaastik / Ideal Landscape. Evald Okase Muuseum, Haapsalu, Eesti
  • 2011 Ring – Jewellery Forever. Gallery HNOSS, Göteborg, Rootsi
  • 2011 Landscape. Ilias Lalaounis Museum, Ateena, Kreeka
  • 2011 Dreamscape (AV17) Gallery, Vilnius, Leedu
  • 2012 Blooming Art. Sterling Gallery, Budapest, Ungari
  • 2012 Craft Embracing the World. Korean Craft Museum, Cheongju, Lõuna-Korea
  • 2012 Common Roots. Design Map of Central Europe. Holon Design Museum, Iisrael
  • 2012 ristiK / Clover, Hop galerii, Tallinn (solo)
  • 2012–2015 From the Coolest Corner. Nordic jewellery. National Museum - The Museum of Decorative Arts and Design, Oslo, Norra; Designmuseum Danmark, Kopenhaagen, Taani; Design Museum Helsingi, Soome; Estonian Museum of Applied Art and Design, Tallinn, Röhsska Museum, Göteborg, Rootsi; Galerie Handwerk, München, Saksamaa
  • 2013 8th Cheongju International Craft Competition, Cheongju Craft Biennale, Lõuna-Korea (Honorary mention)
  • 2013 17 Views of contemporary Estonian applied art. International pavilion. Cheongju Craft Biennale, Lõuna-Korea
  • 2014 Schmuck. Internationale Handwerksmesse München, Saksamaa
  • 2014 Rethinking the Everyday. Farmleigh Gallery, Dublin, Iirimaa
  • 2015 Hotel. Estonian Contemporary Jewellery. Reigi parsonage, Hiiumaa, Eesti
  • 2015 Nature Morte. Kirsid ja skelett / Cherries and a Skeleton. Munich Jewellery Week raames, 84 GHz, Kunstgießerei, München, Saksamaa; Saaremaa Kunstistuudio, Kuressaare, Eesti (koos Ketli Tiitsariga) [11][12]
  • 2016 Testament. Kadri Mälgu erakogu. Portreegalerii, Tallinn
  • 2017 Nature Morte. Kirsid ja skelett. Kolmas peatükk, Linnagalerii, Tallinn, Eesti (koos Ketli Tiitsariga)
  • 2017 Nature Morte. Jewellery. National Museum, Wrocław; Copper Museum, Legnica, Poola
  • 2018 Triple Parade. Biennial for Contemporary Jewellery. HOW Art Museum, Shanghai, Hiina
  • 2018 METALLOphone: SIGNATURE. The fourth contemporary metal art biennial. House of Signatories, Vilnius, Leedu
  • 2018 Symbiosis. Art of Jewelry Night Budapest. KÉK, Ungari

Kureeritud näitusi[muuda | muuda lähteteksti]

Kristi Paap on kureerinud näitusi nii Eestis kui ka välismaal. Samuti kujundanud näitusi. Teinud esitlusi USA-s, Soomes, Rootsis ja Walesis.[13]

  • 2014 Rethinking the Everyday. Farmleigh Gallery, Dublin, Iirimaa
  • 2012 Maastik. Ilias Lalaounis Museum, Ateena, Kreeka
  • 2009 Lilleflirt. ETDM, Tallinn
  • 2007 Baltic Way. Craft in the Bay Gallery. Cardiff, Wales (Eesti ekspositsiooni kuraator)
  • 2005 Rare Leid. Balcony Gallery. ECA, Edinburgh, Šotimaa
  • 2003 Notes. 3Dimensional Estonian Art. Szentendre, Ungari (F.F.F.F. koostöö)
  • 2000 Tallinna Rakenduskunsti Triennaal "Omand", ETDM, Tallinn (F.F.F.F. koostöö) [1]

Kirjatööd[muuda | muuda lähteteksti]

Valik publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1000 RINGS, Lark Books, New York
  • 500 BROOCHES, Lark Books, New York
  • The Compendium Finale of Contemporary Jewellers 2008, Darling Publications, Köln
  • Jewel Book. International annual of contemporary jewel art 12/13. Stichting kunstboek. Belgia [1][8]

Muid artikleid ja sõnavõtte[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Kultuurkapital jagas aastapreemiaid" Delfi, 2. veebruar 2018
  • "15 Tarbeklaasi leidu" Delfi, 14. september 2016
  • Tanel Veenre "WAAL: Uuema põlvkonna Eesti ehtekunstnike looming" Eesti Ekspress, 24. aprill 2013
  • "Pekk ja kuld: tõeliselt cool’id ehted!" Eesti Ekspress, 8. märts 2013
  • Tanel Veenre "Ehted Euroopa jahedamast nurgast" Eesti Päevaleht, 30. jaanuar 2013
  • Tanel Veenre "Ehted inimestest ja inimestele" Eesti Päevaleht, 7. november 2012
  • Kristi Paap "ristiK" Hop galeriis. Sirp, 1. november 2012
  • Tanel Veenre "Saja kahe sõrmuse maagia" Eesti Päevaleht, 12. detsember 2011
  • Liisa Pakosta poliitblogis: "Kampsunite kultuuriprotestist ja mereäärsetest lugudest" Delfi, 18. juuli 2011
  • Tanel Veenre "Lillemotiiv – tabutu dekoratiivsus" Eesti Päevaleht, 16. mai 2009
  • Ants Juske "Lillepidu keset halli veebruarimasendust" Eesti Päevaleht, 9. veebruar 2009
  • "Lillelised ehted, rätid ja padjad" Eesti Päevaleht, 27. jaanuar 2009
  • "Rahvusvaheline ehtenäitus Tallinnas" Eesti Ekspress, 30. august 2007
  • Mari Peegel, Eesti ja hollandi kunstnik avavad näituse "Elurõõm" Eesti Päevaleht, 8. august 2007
  • "Eesti juveliirid Helsingi ­Disainimuuseumis" Eesti Ekspress, 12. oktoober 2006
  • Riin Kübarsepp "Kolmikportree eesti kunstist ehk kolm uut kunstifilmi" Eesti Päevaleht, 5. november 2005
  • Maria Ulfsak, Eesti ehtekunstnikud valiti "1000 sõrmuse" kogumikku. Eesti Ekspress, 18. november 2004
  • "Nende igapäevane leib" Eesti Ekspress, 24. oktoober 2002
  • ETA "Balti kultuurifestival võtab Põhjamaades täistuure" Eesti Päevaleht, 4. oktoober 2001
  • ETA "Eesti ehtekunstnikud näitavad oma loomingut Soomes" Eesti Päevaleht, 10. september 2001
  • "Täna avatakse Tallinna Rakenduskunsti Triennaal 2000" Eesti Päevaleht, 10. november 2000
  • "Novembris algab rakenduskunsti triennaal" Eesti Päevaleht, 31. oktoober 2000
  • RUBRIIK: "HARITLASED 96" Eesti Päevaleht, 2. juuli 1996

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Saaremaa Kunstistuudio".[alaline kõdulink]
  2. ↑ Eesti entsüklopeedia 12. köide, 2003: 126.
  3. ↑ Kristi Paap, Ketli Tiitsar, Merike Alber (2015). Hille Saluäär (toim). "Nature Morte. Kirsid ja skelett / Cherries and a Skeleton" (eesti ja inglise). Tallinn. Lk 124.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  4. ↑ 4,0 4,1 "Sirp".
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 Kristi Paap, Ketli Tiitsar, Merike Alber (2015). Hille Saluäär (toim). "Nature Morte. Kirsid ja skelett / Cherries and a Skeleton" (eesti ja inglise). Tallinn. Lk 125-129.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ "Raamatukoi".
  7. ↑ "Eesti rahvusbibliograafia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2018.
  8. ↑ 8,0 8,1 Kristi Paap, Ketli Tiitsar, Merike Alber (2015). Hille Saluäär (toim). "Nature Morte. Kirsid ja skelett / Cherries and a Skeleton" (eesti ja inglise). Tallinn. Lk 173.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  9. ↑ "EKM Digitaalkogu".
  10. ↑ Kristi Paap, Ketli Tiitsar, Merike Alber (2015). Hille Saluäär (toim). "Nature Morte. Kirsid ja skelett / Cherries and a Skeleton" (eesti ja inglise). Tallinn. Lk 172-173.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  11. ↑ "Tallinna Kunstihoone".
  12. ↑ "Kultuur.info".
  13. ↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega :3 on ilma tekstita.
  14. ↑ "Postimees".

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kristi_Paap&oldid=6240026"