Krimulda mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit Krimulda piiskopilinnus.

Krimulda mõis 1905. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt Wegekarte des Rigaschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen (1905). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 11

Krimulda mõis (saksa keeles Schloß Kremon, läti keeles Krimuldas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas, Krimulda linnaosas. Mõisa peahoone (Krimulda loss) asub aadressil Mednieku iela 3.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Krimulda mõis kujunes Krimulda piiskopilinnuse linnuseläänist. Aastal 1625 annetas rootsi kuningas Gustav II Adolf lagunenud linnuse juures asuva Krimulda mõisa riiginõunik Gabriel Oxenstiernale. 1664, 20. märtsil pantis Oxenstierna mõisa assistent – nõunikule Johann von Helmersenile. 1726, pärast Põhjasõda loobus krahv George Oxenstierna pandihoidjate kasuks pärandiõigusest Krimulda peale. 1757, 15. märtsil ostis kapten Magnus von Helmersen Krimulda mõisa omale välja.

Aastal 1817 sai Krimulda omanikuks vürst Johann Georg Lieven, kes pidas ennast liivlaste Kaupo suguvõsast pärinevaks. Lievenite valdusesse jäi mõis kuni võõrandamiseni aastal 1921.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Krimulda mõisa peahoone

Mõisa klassitsistlik peahoone valmis aastal 1848. Toona oli mõisa omanikuks Paul von Lieven. Hoone ehitati varasema peahoone asemele, seda ehib massiivne nelja sambaga portikus. Sambad on joonia stiilis. Kui 1921 aasta maareformiga mõisavaldus endistelt omanikelt konfiskeeriti ja 1922 Läti Punasele Ristile üle anti, siis asutati professor Jankausko initsiatiivil sinna tuberkuloosisanatoorium. Ühtlasi tehti hoone mansardkorrusel ümberehitusi, lisati ka puidust konstruktsioon, mis on kasutusel suvepaviljonina. Aastal 2002 organiseeriti sanatoorium ümber sihtasutuseks, mille nimi on Rehabilitatsioonikeskus "Krimulda". Ühtlasi hakkas sihtasutuse valdusesse kuuluma ka endise piiskopilinnuse asukoht.

Mõisa peahoone esikülg

Mõisakompleks jagati XIX sajandil kahte osasse, tol ajal valmisid ka kõrvalhooned. Ühes pooles asuvad tootmishooned, kus asuvad tall, tõllakuur, ait, teenijate maja, söödahoidla, mille teisele korrusele viib sammastega kaldtee. Veidi eemal seisab küün, aga peahoonele lähemal asub mõisavalitseja maja.

Teine pool oli paraadpool. Seal asusid peahoone, park ja hiljem, XIX sajandi lõpus, piiskopilinnuse juurde rajatud šveitsi majake.

Aastal 1853 rajati mõisa juurde romantilises stiilis park. 1854 külastas Krimulda mõisa ja linnusevaremeid Vidzeme kindralkuberner Aleksandr Suvorov. 18611863 korraldas vürst Lieveni ülesandel pargis asuvas Krimulda piiskopilinnuses väljakaevamisi ajaloolane K. Bruinings. Kaevamistega avati põhjatorn, väravad ja pealinnuse elukorpus. Vanu linnuseid matkides ehitati kaitsemüüri elukorpuse kohal gooti stiilis kõrged aknad. 1862, 11.–12. juulil tutvus von Lievenite kuulsa ja ilusa Krimulda mõisa ja varemetepargiga ka vene tsaar Aleksander II, kelle suure saatjaskonnaga visiidi ajaks lasti ehitada üle vallikraavi sild ja rajada vaadete nautimiseks maaliline käänuline jalgtee.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]