Kaupo

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liivlaste vanemast; eesnime kohta vaata artiklit Kaupo (eesnimi)

Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Info Kaupo kohta pärineb peamiselt Henriku Liivimaa kroonikast.

Nimest[muuda | muuda lähteteksti]

Kaupo nimi esineb Henriku Liivimaa kroonikas kujul Caupo, Liivimaa vanemas riimkroonikas Kope. Pole selge, kas see tuleneb nime Jakob (Jacobus) germaani- või liivipärasest lühendist[1][2], tähendab kaupmeest (liivi kop "kaup", ladina caupo "sissesõiduhoovipidaja", "kõrtsmik", "kaupmees")[3], seondub eesti sõnaga kubjas[4] või on mõnda muud päritolu. Nime hääldati tõenäoliselt ikkagi Kaupona.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaupot on Henriku kroonikas mainitud paarikümnel korral, seega on ta enim mainitud kohalik tegelane, ületades näiteks Lembitu maininguid neljakordselt.

Kaupo oli Turaida vanem ja on arvatud, et ta ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes 1191, tema ristijaks peetakse aga Theoderichi. Tegelikult pole sellele viitavat aga kuigi palju, sest 1191 on mainitud, et ristiti üks haavatud liivlane, nime nimetamata[5], ja veel 1200. aastal võttis piiskop Albert temalt ja teistelt liivlaste vanematelt pantvange[6]. Hiljemalt 1201. aastaks oli Kaupo siiski ristitud ning temast sai ristisõdijate tähtsaim ja usaldusväärseim kohalik liitlane, kes jäi kuni oma surmani ristiusule truuks. 12021203 reisis ta koos Theoderichiga läbi Saksamaa Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle sada kuldraha.[7] Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastega. Muuhulgas piiras ta ristisõdijate ja semgalite väe eesotsas 1206. aastal ka omaenda linnust Turaidas, mis vahepeal oli langenud tema paganlikuks jäänud ja ristisõdijatega vaenus olnud kaaskonna kätte.[8] Henriku Liivimaa kroonika vihjab võimalusele, et Kaupole kuulus veel üks linnus, milleks nimelise sarnasuse ja tema matmispaiga järgi on pakutud Krimulda (Cubbesele) muinaslinnust, kuid seda arvamust peetakse üldiselt vähepõhjendatuks.[9][10]

Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel.

Kaupo sai Madisepäeva lahingus surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani. Tema keha põletati kohapeal, luud aga viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde.[11]

Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus.[12] Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Lievenite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et nad pärinevad naisliinist Kaupost.

Hinnangud[muuda | muuda lähteteksti]

Kaupot on nimetatud ka liivlaste kuningaks, kroonikas on tema kohta öeldud quasi rex (nagu kuningas). Talle on antud vastuolulisi hinnanguid, teda on peetud nii reeturiks kui ka tulevikule mõtlevaks liidriks, kes üritas oma rahvast Lääne-Euroopasse viia. Eestis on domineerinud üldiselt esimene seisukoht.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Henriku Liivimaa kroonika, lk 34
  2. Zemītis, lk 101
  3. Kello, lk 46
  4. Atskaņu hronika, kommentaar 19
  5. Henriku Liivimaa kroonika, lk 27
  6. Henriku Liivimaa kroonika, lk 35
  7. Henriku Liivimaa kroonika, lk 43
  8. Henriku Liivimaa kroonika, lk 63
  9. Henriku Liivimaa kroonika, lk 49
  10. Indriķa hronika IX, kommentaar 6
  11. Henriku Liivimaa kroonika, lk 181
  12. Henriku Liivimaa kroonika, lk 109

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]