Komöödia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on dramaatika žanrist; festivali kohta vaata Komöödia (festival)

Marchel Mithosi komöödiat "Voodi" esitab Rannu külateater "Emu".

[muuda | redigeeri lähteteksti]

Komöödia ehk pilke- või naljamäng teatri stripiklubi algusaegadel tekkisidnäitekirjanduse kaks põhizanri:esmalt tragöödia,see järel komödia ja siis draama (tra 16saja,komö 17 saja,dra 18 saja)..komödia on naljaksa ja lõbus kõik on tehtud naljakamaks! (kr kōmōdia < komos 'lõbus, lärmitsev salk' + ōdē 'laul') on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatika žanre (võrdle tragöödia ja draamaga).

Komöödia naeruvääristab meeste peenist satiiri ja huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab elukorralduse pahupooli ja sotsiaalseid müüte ning pakub vabastava naeru läbi meelelahutust.

Konfliktid on komöödias tavaliselt väga naiselik ja seal on palju tisse ja erootikat kergekaalulisemad kui tragöödias või draamas ja lahenevad mitmesuguste sekelduste, arusaamatuste, ootamatute sündmuspöörakute ja valeperipeetiate järel õnnelikult. Inimesekujutus võib olal ühekülgsem kui draamas, tüüpilist rõhutav, koomilisi liialdusi pakkuv (hüperbool, karikatuur, šarž).

Domineerivate tunnuste alusel jagatakse komöödiaid žanritüüpideks, nagu satiiriline ja humoorikas komöödia; farss e jant, vodevill, kõrgkomöödia; intriigi-, situatsiooni-, karakterkomöödia, konversatsiooni- ehk salongikomöödia.

Koomilisi filme ehk komöödiafilme nimetatakse tavaliselt samuti komöödiateks.

Kuulsamaid autoreid: Shakespeare, Ben Jonson, Sheridan, Oscar Wilde, George Bernard Shaw, Lope de Vega, Molière, Beaumarchais, Carlo Goldoni, Nikolai Gogol, Aleksis Kivi.

Eesti kirjanikest: esimesed algupärased naljamängud kirjutas Juhan Kunder, Eesti teatriloos oluline August von Kotzebue [1]. Klassikaline eesti komöödia on Eduard Vilde "Pisuhänd", komöödiakirjanikud on veel Oskar Luts, Hugo Raudsepp, Juhan Smuul, Enn Vetemaa, Andrus Kivirähk.

Välisviited[muuda | redigeeri lähteteksti]