Kiriku vandenõud

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kiriku vandenõud on rida vandenõuteooriaid, mille kohaselt kirik (eriti katoliku kirik) varjab paljusid saladusi (nt oma tekkimise saladus, katarite hävitamine jms) või on seotud mingite teiste vandenõudega.

Jeesuse küsimus[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesel sajandil pKr polnud Iisraelis Flavius Josephuse järgi asulat nimega Naatsaret. Et varjata Jeesuse päritolu, hakati Jeesus Natsoraid (või Jeesus Natsareeni) nimetama hiljem Jeesuseks Naatsaretist. Toomas Paul selgitab: "algteksti sõna natsoraios seostamine kohanimega Naatsaret on vaieldav" (UT1989:46).

Jeesuse vereliin[muuda | muuda lähteteksti]

Religioossetes tõdedes kahtlemine on läbi ajaloo tavapärane. Viimasel ajal on tähelepanu (ja müügiedu) pälvinud autorite Michael Baigenti, Richard Leigh', Henfy Lincolni "Püha veri ja Püha Graal" (1982) ja Dan Browni "Da Vinci kood" (2003).

Kuigi D. Browni teoses on palju ajaloolisi ja teoloogilisi valeväiteid (nt Maarja põgenemisest Prantsusmaale), on tema peateema Jeesuse ja Magdala Maarja lähedaste suhete kohta leidnud toetust Maarja evangeeliumi ja Nag Hammadist leitud Filippose evangeeliumi alusel.

Teemaga on seotud ka Siioni prioraat.

Gnostiline algkristlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kõik kristlikud organisatsioonid varjavad (salastavad) algkristluse uuringuid, sest olemasolev müüt ja ajalooline olukord esimesel sajandil pKr pole vastavuses.

Karl Deschner kirjutab oma saksakeelse teose "Abermals krähte der Hahn" (Stuttgart 1961) 21. peatükis, kuidas Paulus võitles apostlite vastu. Järgmises 22. peatükis kirjeldab ta, kuidas Paulus kujundas prohvet Jeesusest hellenistlikule maailmale müüdi Jeesus Kristusest.

Gnostilised evangeeliumid[muuda | muuda lähteteksti]

Paavstikiriku tekkimine[muuda | muuda lähteteksti]

Adolf von Harnack oletas, et kristlik organisatsioon on rajatud Markioni kirikule, mitte algkristlusele, sest Vatikani arhiivi vanim dokument on markionlaste oma.

Katarite hävitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Katarite vastu suunatud ristisõda oli esimene, mida paavstlus pidas kaaskristlaste vastu Euroopa pinnal. Katarid olid 13. sajandini säilitanud gnostilised õpetused, budistliku ümbersünniõpetuse ja vägivaldsusetuse, ning heatahtliku (võrdse) suhtumise naisesse. Naised olid preestrid ja õpetajad. 15. märtsil 1244 põletati tuleriidal need katarid, kellel ei õnnestunud põgeneda. See oli keskaegse Euroopa kohutavaim julmus. Põgenenud katarid võtsid kaasa mingi aarde. Selle kohta, mis see olla võis, pole vähematki teavet. Seda on püütud seostada "tarkade kivi" ja Püha Graaliga.

Rosslyni kabeli mõistatus[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]