Maarja evangeelium

Allikas: Vikipeedia

Maarja evangeelium (EvMar) on 2. sajandist pärinev koptikeelne tekst, milles on Jeesuse kõnelused õpilastega ja õpilaste kõnelused omavahel. Sarnane on näiteks Jaakobuse kiri (NHC I,2). EvMar on võrdsel määral nii kristlik kui ka gnostiline tekst.

Maarja evangeeliumi tekstis puuduvad viited tekkeajale ja tekkekohale. Jeesuse ja tema õpilaste tegevus toimub Iisraelis, kuid nagu kanooniliste evangeeliumide puhulgi ei tähenda see, et teos oleks seal ka kirjutatud. Säilinud osa Maarja evangeeliumist võib jagada kaheks põhiosaks: esimene, mille algus pole säilinud, sisaldab õpilaste filosoofilisi ja teoloogilisi küsimusi Jeesusele ning Jeesuse vastuseid, teine aga Maarja kõnelusi kaasõpilastega.[1]

EvMar-i peategelane ei ole Jeesus, vaid tema kaaslanna Maarja Magdalast, olles Jeesuse asendaja rollis. Ta vahendab õpilastele varjatud ilmutusi, mida Jeesus on usaldanud vaid talle. Jeesuse õpilased on samad kes Uue Testamendi evangeeliumites: Maarja Magdaleena, Peetrus, Andreas ja Leevi. Jeesust nimepidi ei nimetata, vaid kasutatakse tiitleid „Päästja“, „Isand“ või „Õnnis“, mida UT-s Jeesuse kohta ei kasutata. EvMar 8,2-le leidub täpne paralleel Tooma evangeeliumis (EvThom 113). Peetruse ja Maarja konfliktile leidub paralleele nii Tooma evangeeliumis kui ka Pistis Sophias. EvMar 10,1–43 väljendab Peetrus Maarja Magdalast erilisust sõnadega: „Õde, me teame, et Päästja armastas sind rohkem kui ülejäänud naisi.“ EvMar 10,4–6 järgi teadis ta Päästja sõnu, mida teised õpilased ei teadnud, ning EvMar 10,10 jj jutustab ta kaasjüngritele oma visioonist, milles ta nägi Isandat. Jutustus sellest nägemusest põhjustab õpilaste hulgas arutluse Maarja Magdalast jutustuse tõepärasuse üle, mille Peetrus seab kahtluse alla (EvMar 17,15 jj). Maarja kaitseb end Peetruse kahtlustuste eest (EvMar 18,1 jj). Maarja kaitseks astub välja ka Leevi (EvMar 18,6 jj), kes küsib Peetruselt: „Kui aga Päästja tegi temast väärilise, kes aga oled sina, et kõrvale ta heidad?“ (EvMar 18,10–12). EvMar 19,1–2 põhjal näib, et Leevi suutis kaasjüngreid veenda, sest need lõpetasid vaidluse ja siirdusid kuulutama evangeeliumi.[1]

1896. aastal Kairost pärit papüüruskoodeks (Papyrus Berolinensis) on Berliini Muuseumi Egiptuse osakonnas. Tekstist on säilinud vaid pool. Säilinud on osa teose algusest ja osa lõpust (lk 7,1–10,23 ja lk 15,1–19,5). 18-st leheküljest puuduvad lk 1–6 ja 11–14. Lisaks koptikeelsele on Maarja evangeeliumist veel kaks, 3. sajandist pärinevat, kreekakeelset papüüruse osa (PapOxy 3525 ja PapRyl 463). Koptikeelne tekst on tõlge kreekakeelsest originaalist. Sest suur osa koptikeelsest teoloogia ja filosoofia sõnadest on kreeka päritoluga, ka koptikeelses tõlkes leidub rohkesti kreeka päritoluga laensõnu. Koptikeelne ja kreekakeelne tekst erinevad ainult mõnes lõigus. Kreekakeelne tekst ei täida koptikeelses tekstis olevaid lünki.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Jaan Lahe, Siim Haltsonen. Maarja evangeelium. http://usuteadus.ee/wordpress/wp-content/uploads/2013%20%2865%29/Lahe-Haltsonen.pdf